Stenbocki maja, 3. detsember 2020 – Valitsus kiitis täna heaks täiendavad koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõud, mis piiravad meelahutuskohtade, avalike ürituste toimumiskohtade ja toitlustusettevõtete avamisaega ning vähendavad poodides ja teeninduskohtades korraga viibida tohtivate inimeste arvu. Piirangud hakkavad kehtima laupäevast, 5. detsembrist.
„Viiruse levik Eestis püsib jätkuvalt kõrge, vaatamata seni kehtestatud piirangutele. Samuti vajavad üha enam COVID-19-sse haigestunud inimesi haiglaravi ning suurenenud on sellest põhjustatud surmade arv. Koroonaviirusest tingitud suurem koormus tervishoiusüsteemile mõjutab juba oluliselt meie arstiabi kättesaadavust teiste tervisemurede korral,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Kuna viirus levib Eestis laialdaselt ka avalikus ruumis, kust see viiakse oma kodudesse ja perekondadesse, pidi valitsus veelgi piirama rahvarohkeid vaba aja veetmise võimalusi. Pea igapäevaseks saanud teated koroonaviirusele oma elu kaotanutest ei ole ju pelk statistika. Need on Eesti inimesed, kes kõik on meie emad ja isad, õed ja vennad, tütred ja pojad, meie lähedased ja kallid. Oleme kohustatud tegema kõik endast sõltuva, et neid kaitsta ning selle ränkade tagajärgedega viiruse levikut pidurdada ja kontrollida.“
5. detsembrist kehtima hakkavad piirangud:
Kaupluste müügisaalides ja üldkasutatavates ruumides ning teenuseosutaja teenindussaalides kuni 50 protsendi täituvus
Kaupluse siseruumis asuvates müügisaalides ja kaubandusettevõtte üldkasutatavates ruumides ning teenuseosutaja teenindussaalides ei tohi korraga rohkem viibida inimesi, kui seda võimaldab kuni 50-protsendiline ruumi täituvus. Sealhulgas peavad inimesed järgima ka 2+2 reeglit, ehk koos tohib liikuda kuni kaks inimest ning teistest tuleb hoida kahemeetrist vahemaad.
Toitlustusettevõttes ja meelelahutuskohtades ning avalike ürituste toimumiskohtades viibimise piirang kella 22-6ni
Kella 22-st kuni 6-ni peavad oma uksed külalistele sulgema toitlustusettevõtted, meelelahutuskohad ja need avalike ürituste toimumiskohad, kus üritusel osalejatele ei ole tagatud statsionaarset istekohta. Toitlustusettevõtetes jääb endiselt lubatuks klientidele toidu kaasa müümine või kuller- ja veoteenuse võimaldamine toidu ostmiseks. Üheski nimetatud kohas pole lubatud ka erapidude korraldamine. Samuti ühtlustatakse nõuded avalikele üritustele ning sordi- ja liikumisüritustele.
Haiglaravil viibivaid COVID-19 patsiente oli 3. detsembri seisuga 218. Juba 30. novembri seisuga oli kolmes haiglas – Ida-Viru Keskhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ning Narva haiglas – voodihõive kriitiliselt kõrge. Samuti on üle 60 aastaste patsientide hulk pidevalt kasvav. Hospitaliseeritud inimeste keskmine vanus on 68,5 aastat, 60 ja vanemate inimeste osakaal haiglates on 73,3%. Samuti on Ida-Virumaal hoolekandesüsteemis lisandunud hooldekodu kolletest nakatunuid, nt 2.detsembri 2020. a seisuga on Kohtla-Järve hooldekodus 15 klienti, kellel on suurem tõenäosus vajada haiglaravi. Lisaks on kasvanud keskmine haiglas viibimise aeg raskemate haigete arvelt.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja kodulehel kriis.ee
kedagi huvitab, kui LOLL ja OTUSTUSVÕIMETU võib olla üks peaminister, vaadaku nüüd Ratta Jurkat. Selle asemel, et piir kinni panna ja kolded sisse piirata ning kuu ajaga satikast jagu saada, mängib tema inimeste eludega aga massimõrva eest vastutada ei taha.
Aastaid tagasi tehti paanika AIDS-i viirusest. Inimkond peaks olema juba surnud sest aids levivat tohutul kiirusel.
Mu tuttavale arstid panid diagnoosi aidsi positiivse ,peale seda mil ta naases LAV-st. Kuid ta ei seksinud seal kellegagi ja endal ei tundnud haiguse sümptomeid.
Viktor Vassiljev, Riigikogu liige
Kunagi oli koroonaeelne aeg. Siis oli Eestis igal aastal ligi 5000 testidega kinnitatud gripijuhtu, kliinilise pildi järgi 12 000 diagnoosi, 50-90 gripisurma aastas. Ägedaid hingamisteede nakkusi oli keskmiselt 200 000 juhtu aastas. Teate ju küll: köha, nohu, mõni päev palavikku ja kodus tabletineelamist.
Veel kord: kakssada tuhat. Kõik sellepärast, et koroonaeelsel ajal, kõigest aasta tagasi, saatsime tatise lapse kooli − ja paari päeva pärast oli pool klassi haige.
Läksime tõbisena tööle ning seda peeti nagu auasjaks − nädala pärast pool kollektiivi palavikuga maas. See oli tollal normaalne: mis see ära ei ole, nädala pärast kõik kenasti puhanuna jälle tööl. Ja keegi ei kartnud. Vastupidi − iga kodanik teadis, et enamvähem suurema tõenäosusega tuleb tal tatitõbi sügisel kallale ja enam-vähem tõenäoliselt saavad selle temalt ka pereliikmed. Normaalne.
Igal sügisel kuulutati: “Peske käsi, ärge ligimesele näkku köhige, ärge tõbisena kooli ja tööle minge.” Kes seda viitsis lugeda.
Ja mida siis muud praegu teilt nõutakse. Ainult nüüd on hirm nahas, et juhtub viirus külge, siis torgatakse pulk ninna, kuulutatakse rahvavaenlaseks ja pannakse koduaresti.
Nojah, koroonaeelsel ajal polnud hirmu, ja polnud ka hoiatustest kasu. Nüüd vaatab surmahirm igast ajalehest ja uudistesaatest vastu ning asjast on kasu. Grippi pole meil ollagi − ei pääse löögile. Kõhugrippi eelmisest aastast 78% vähem − kus ta saab tulla, kui käed pestud.
Nii et iga-aastased 50 gripisurma, need oleme ära hoidnud, ja see on suur võit. Ikkagi inimelud. Kui me 2+2-reeglit ei täidaks ja kas või vahel harva maske ei kannaks, siis oleksid need meie kaaskodanikud ju täna surnud. Juba sellepärast võime ennast ja vabariigi valitsust kiita − oleme tõesti ära teeninud.
Jätkame samas vaimus, rahvas, ja − mis parata − ilmselt ka hirmust värisedes: aitäh, vaba ajakirjandus. Veel aastakese peame vastu, siis muutub COVID-19 tavaliseks sesoonseks piisknakkuseks, nagu gripp, paragripp ja kümmekond muud viirust, mille nimed kellelgi meelde ei jää. 10% nendest on muuseas juba aastaid olnud erisugused koroonaviirused, oleme nendega elanud ja elame veel.
Vaktsiinikandidaate on praegu mitmeid: üks mõjub ainult Putini portreed näidates, teist peab miinus 80 kraadi juures hoidma. Korralikku vaktsiini ei tule enne järgmist sügist. Esialgu konstrueeritakse koroonavaktsiini universaalset “alust”, millele on võimalik ehitada kindlale viiruse stereotüübile vastav vaktsiin, igal aastal uus, sarnaselt gripi omaga.
Et praegu on maailma eri paigus levimas mitu stereotüüpi, siis esimene võimalus täpselt sobiva vaktsiini koostamiseks tekibki järgmise hooaja alates. Siis peame sügisel ära otsustama, mida süstime: gripivaktsiini, koroona oma. Veel tuleb meelde, et teetanus on tegemata; aga kuidas on puugivaktsiiniga? Leetrite kohta räägiti ka midagi…
Äkki hoopis kirikus küünal panna? Pidi ka aitama… Gripivaktsiin on juba viiskümmend aastat olemas, gripp samuti. Koroona kui sesoonse nakkuse vastu aitab vaktsiin ilmselt sama palju kui gripi vastu − tõhusus umbes 25%. Aga noh, asi seegi.
Nii et pole parata, pean siinsamas teid veel kord hirmutama: uuuh, tuleb ja tapab, kui te käsi ei pese ja üksteisele näkku köhite! Hirm, nälg ja sugutung panevad inimese liikuma − need kaks viimast ei ole vist antud kontekstis asjakohased. Kahjuks. Kuigi ka hirmuga harjub ära. Suitsupakil on täiesti konkreetne hoiatus, et tapab su piinarikkalt, kole pilt juures. Ja mis siis − neid pilte lausa kollektsioneeritakse, et saaks täiskomplekti kokku.
Huvitav, millal jõuame selleni, et ka autojuhid kuulutatakse mõrtsukateks? Tapavad ju meil Eestis igal aastal 50 inimest. Auto on paha-paha: kui näed teist, jookse peitu. Ja sohvritele tätoveerime juhiloa numbri otsaette, et teaks nendega lapsi hirmutada.
Nii et käi jala, inimene, maskiga, desopudeliga, teistest omaette. Viina võta kodus salaja, teater on satanistide tempel, ja igaks juhuks kiida valitsust − see võib ju ka kurjaks muutuda, paneb su koju kinni, hakka siis rõdul panni taguma.
Ahjaa, mina isiklikult pesen käsi sama palju kui enne koroonat. Nii, nagu lapsepõlves ema õpetas: väljast tulles ja enne sööki. Ei midagi uut mulle.
Sokke vahetan ka, mida teilegi palavalt soovitan. Koroona vastu otseselt ei aita, aga teate, distsiplineerib. Kahju, et ei saa karantiini panna neid, kes sokke ei vaheta. Või ehk polegi vaja − haisu tunned, koroonat pole, abiks seegi.
Jutt ei ole piisknakkusest aga on paanika levitamisest.
Aidsi pandeemia puhul väideti,et see levib tohutul kiirusel üle maakera ja ravimit sellele pole,ning too hukutab inimkonna.
Umbes sama paanikat aetakse krooniviiruse kampaaniaga.