Eesti lipp lehvib pühapäeval kõigil riigi- ja omavalitsusasutustel ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute hoonetel, kuid Eesti vabaduse eest võidelnute auks ja mälestuseks on ka kõik teised oodatud lippe heiskama.
Punaarmee üksused ületasid 28. novembril 1918. Narva jõe ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi eest. Vabadussõjas võitlesid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Raskes võitluses saavutati edu ja 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
Mälestuspäeval asetatakse küünlaid ja pärgi kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestussammastele, mälestustahvlitele ning Vabadussõja võitlejate tähistatud sünnikohtadele ja haudadele.
lehvitatakse lippudega aga kui tuleb võimalus piirileppele allkiri anda, siis unustatakse need vabadussõdalased ja sajad laibad kohe ning kingitakse Petserimaa ja Narvataguse sampuse saatel kenasti naeratades vankadele ära. Ning taas lehvitatakse lippe.
Minul on valus ja häbi nende vabaduse eest võidelnute ees. Kui nad näeks, milliseks see Eesti on muudetud, oigaks nad valust. Vene keelne ja meelne pealinn, eestlane ei saa oma kodus isegi riigikeelset teenindust, tooni annavad kõlvartid ja toomid. Eestlasest noor ei saa tööd, kui vene keelt ei valda. Te hävitate selle Eesti ja selleks aitavad kaasa nii oravad kui verd ihkavad sotsid. Ainsat erakonda, kes veel püüab meie unistuste Eesti eest seista on sõimatav EKRE, Seedri ja Reinsalu “Isamaa” on ka tugi. NN. “parempoolsed” on ammu isamaa nime lörtsinud. Luigel aga peaks olema piinlik minna pärga viima, on ju tema allkiri Meri “merepiiri õgvendamisel” Eesti kahjuks ja stalinistidest vene sõjaväepensionäride Eestisse jätmisel. Samuti süüdimatult antud allkiri “Estonia” huku raportil.