Ametiühingute Keskliit rõhutas Reformierakonnale ja Keskerakonna koalitsiooniläbirääkijatele saadetud ettepanekutes kõige olulisemana vajadust jätkata ja edendada regulaarset kolmepoolset sotsiaaldialoogi valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel, et muutuvate tööturuvajadustega paremini sammu pidada.
Regulaarsed kohtumised tööturu osapoolte vahel taastusid peaminister Jüri Ratase eestvõttel 2018. aasta mais pärast 16 aasta pikkust vaheaega ja on viinud oluliste kokkulepeteni majandust ja tööturgu puudutavates küsimustes.
Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson lisas, et ametiühingute fookuses on liikuda edasi tervise edenduse ja uue töö regulatsioonidega. „Haiguslehtede hüvitamine alates teisest päevast tuleb näiteks rakendada tähtajatuna, et inimeste tervelt elatud aastaid pikendada ja anda sellega kindlus ka tööturul püsimiseks,“ tõi Peterson näite ettepanekutest, mis võimuläbirääkijate töölauale jõudsid.
Lisaks taotlevad ametiühingud sotsiaalpartneritele suuremaid õiguseid erisuste tegemiseks töölepinguseadusest, et lubada turvalise paindlikkusega suurendada ja tootlikkust ja suurendada inimeste ja ettevõtete sissetulekuid. Seejuures soovitavad ametiühingud panna erilist rõhu sektoritaseme kollektiivlepingute soodustamisele, lubades sektorileppe kehtivust laiendada rohkemates tööelu küsimustes ja pakkudes niiviisi tööandjatele enam valdkonnapõhiselt vajalikku paindlikkust ning töötajatele piisavalt turvalisust.
Petersoni sõnul on tööandjate, ametiühingute ja valitsuse vaheline sotsiaaldialoog viimastel aastatel teinud suure arenguhüppe. „Tasakaalustatud kokkuleppeid ja muudatusi on tulnud just sel aastal ridamisi alates Töötukassa palgahüvitistest ja töötushüvitiste tõusust kuni põhimõtteliste valikuteni, kuidas riiki majanduskriisist välja juhtida,“ selgitas Peterson.
Tema hinnangul tasub senist praktikat jätkata, et tööturg oleks tulevasteks muutusteks paremini valmistunud.
BNS
Kõik arenguhüpped arvatavasti lõpevad ehkki reformierakondlastel on nüüd rohkem aega. Võim on käes ja ei sobi enam liitlasi keskerakondlate näol valesüüdistustega koormata. Aga korruptsioonisüüdistused on neil nii käpas neil et ega selleks väga palju aeda ei lähegi. Eelmise valitsuse ajal oli sisepoliitikas toimunud suur edasiminek. Ansipi ja Rõivase ajal majandus seiskus, pensione ega abirahasid ei tõstetud, mharidusele ega meditsiinile raha ei eraldatud. Õpetajate palgad olid imeväkesed jne. Ega Keskerakonnal kerge ei ole edaspidi eestimaalate elu paremaks muuta, seni läks see libedalt, muidugi pandeemia segas ja segasid ka reformierakondlased oma süüdistustega. Aga lootma peab kuigi isegi endine valitsusliit oli palju parem kui nüüdne kuigo liiga palju topitakse ja on topitud oma nina teiste riikide siseasjadesse.