Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart märkis pealinnade linnapeade kohtumisel Euroopa Komisjoniga, et Euroopa Liidu ja riigi toetusi linnadele tuleks pakkuda ühtse tervikuna, mis võimaldaks linnakeskkonda kujundada rohelisemaks ja loodussäästlikumaks.
Neljapäeval toimus Euroopa pealinnade linnapeade järjekordne kohtumine Euroopa Komisjoniga, seekord ühtekuuluvuspoliitika ja reformide voliniku Elisa Ferreiraga. Kohtumisel osalesid Zagrebi, Berliini, Brüsseli, Budapesti, Helsingi, Ljubljana, Londoni, Pariisi, Riia, Sofia, Varssavi ja Viini linnajuhid, samuti Euroopa suurlinnu ühendava organisatsiooni EUROCITIES president Firenze linnapea Dario Nardella.
Kohtumisel käsitleti Euroopa Liidu alanud 2021–2027 eelarveperioodi ja taaskäivitamise rahastu (RRF) toetusmeetmete kujundamist. Linnapead rõhutasid, et linnapiirkondade arengu toetamise poliitika kujundamisel peaks Euroopa linnu otse kuulda võtma.
“Linnad peavad olema otseselt kaasatud linnapiirkondade arengut puudutavate plaanide arutelusse võrdsel positsioonil Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga,” ütles linnapea Mihhail Kõlvart.
Uuel EL-i eelarveperioodil tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) mahust panustada linnapiirkondade arengusse 8 protsenti. ERFi toetuste oodatav maht Eestis on kokku 1,7 miljardit eurot ja linnapiirkondade arengule on sellest kavandatud 131 miljonit eurot.
Tallinn on ette valmistamas laiahaardelist kasvuhoonegaaside heidet vähendavat kliimakava ja liikuvuskava ning teekaarti loodusressursse säästvale ringmajandusele üleminekuks. “Linlastele mugavamate ja loodussäästlikumate liikumisvõimaluste pakkumine, ringmajanduse toetamine ja liikumine rohelisema ning digitaalsema kogukonna poole, rohelisem linnaruum ja viirusepuhangus enim kannatanutele paremate teenuste pakkumine ei ole eraldiseisvad tegevused. Vastupidi, need on omavahel tihedalt seotud,” selgitas Kõlvart.
“Seetõttu peaksid Euroopa Liidu toetused moodustama ühtse terviku, et linnadel oleks võimalik paremini teha pikaajalisi investeeringuid oma tulevikku. Lisaks sellele on väga oluline, et ka kõik ELi liikmesriigid näeksid ELi toetuste rakenduskavades ja toetusmeetmetes ette võimaluse eri valdkondi siduvate projektide tervikrahastamiseks,” ütles Kõlvart.
Kõlvarti sõnul tuleks Euroopa Liidu linnade tegevuskavas võtta rohkem arvesse ka ÜRO kestliku arengu eesmärke. “Kestliku arengu eesmärgid annavad hea aluse linnade tasakaalustatud arenguks, et tagada kõigi inimeste heaolu ning loodusressurside hoidmine. URBACT programmi raames on äsja käivitatud 19 linnast koosnev võrgustik, mille eesmärgiks on ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamine kohalikul tasandil. Tallinnal on au olla valitud selle võrgustiku juhtpartneriks,” ütles ta.
Järgmine, kümnes Euroopa pealinnade linnapeade dialoog Euroopa Komisjoniga toimub septembris Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Sloveenia pealinnas Ljubljanas.
BNS