Täna, 22. märtsil osales välisminister Eva-Maria Liimets Brüsselis ELi välisasjade nõukogul, kus käsitleti Euroopa Liidu suhteid Türgiga ning lõunanaabrust. Lisaks arutati Euroopa Liidu Venemaa-poliitikat, Gruusia toetamist ning olukorda Myanmaris ja Venetsueelas. Istungi raames toimus arutelu ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ga. Ühtlasi võtsid ministrid vastu EL inimõiguste sanktsioonirežiimi paketi.
Välisministrid käsitlesid Euroopa Liidu suhteid Türgiga. Välisminister Liimets ütles, et Türgi on Euroopa Liidu strateegiline partner ning suhtluskanalid tasub avatuna hoida, olles samal ajal solidaarne Kreeka ja Küprosega. „Euroopa Liit on valmis edendama Türgiga majandus- ja kaubandussuhteid, tingimusel, et Türgi kohustub ellu viima reforme, tagab inimõiguste ja õigusriigi kaitse ning jätkab Vahemere idaosas pingete leevendamist.“
Lõunanaabrusest rääkides sõnas Liimets, et rakendama peaks „rohkema eest rohkem“ põhimõtet, mille kohaselt teeb EL tihedamat koostööd nende naabrusriikidega, kes on ise valmis enam reforme ellu viima. „Meie eesmärk peaks olema väärtuspõhise partnerluse loomine,“ lisas Liimets. „Peame leidma võimalusi, kuidas aidata lõunanaabruses kaasa ELi kliima- ja digieesmärkide elluviimisele ja kerksuse suurendamisele. Samuti on oluline leevendada seal rände algpõhjuseid ning mitmekesistada ja tugevdada tarneahelaid.“
Mõne nädala eest võtsid ELi välisministrid Aleksei Navalnõi juhtumi tõttu vastu sanktsioonid nelja Venemaa isiku vastu, kes vastutavad arreteerimise ja repressioonide eest. Nüüd kehtestasid ministrid täiendavad piiravad meetmed 11 isiku ja nelja üksuse suhtes kuuest riigist: Hiina, Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Põhja-Korea), Liibüa, Lõuna-Sudaan, Eritrea ja Venemaa.
„Euroopa Liidu hukkamõist inimõiguste rikkumiste suhtes peab olema selge. Sanktsioonid on tööriist, millega tõsistele rikkumistele selgelt reageerida ning tekitada laiem poliitiline surve, et need lõppeksid,“ selgitas välisminister Liimets.
Sanktsioneeritud isikutel on nüüd keelatud Euroopa Liitu reisimine ja nende vara Euroopa Liidus on külmutatud.
„Oluline on, et kõik ELi piiravad meetmed lähtuvad rahvusvahelisest õigusest ja õigusriigi normidest. Režiim näeb ette ka humanitaarabi andmise erandid,“ lisas Liimets.
Arutelul ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ga kinnitas Liimets, et Eesti hoiab ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena tähelepanu tõsistel inimõiguste rikkumistel kogu maailmas.
„Möödunud aasta on toonud uue raskete rikkumiste laine ka siin Euroopas. Eestile on tähtis Valgevene kodanikuühiskonna toetamine. Räiged inimõiguste rikkumised seal ning ka Venemaal ei saa jääda tähelepanuta,“ sõnas minister Liimets. „Euroopa Liit peab jääma ühtseks ja põhimõttekindlaks. Ühtlasi peame suurendama oma toetust idapartnerlusriikidele ja tegema ettepanekuid koostöö edendamiseks nende idapartneritega, kes on huvitatud tihedamast suhtest ELiga.“