Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas tänasel istungil saata esimesele lugemisele eelnõu, mis lubab perehüvitisi maksta ka surnult sündinud lapse vanematele ning võimaldab vanemahüvitise arvestusperioodist välja jätta tervisekriisi tõttu töötuna arvel oldud aeg.
Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka märkis, et eelnõuga saab lahendatud kaua aega valitsenud ebaõiglus, mille järgi surnult sündinud lapse vanemad jäid lapsetoetuse saajate ringist välja. „Neid lapsi ja vanemaid ei ole õnneks väga palju. Aastas sünnib surnult umbes 40 last. Kuid ka vaid üks juhtum on igale perele kirjeldamatult suur tragöödia ning riigi kohus on neid vanemaid toetada ja aidata. Loodame, et toetus annab vanematele väikesegi motivatsiooni pärast kaotusvalust üle saamist taas lapsesaamisele mõelda,“ ütles Kotka.
Eelnõu seletuskirja järgi makstakse muudatuste kohaselt lapsevanemale nii sünnitoetust kui ka laiendatakse vanemahüvitise maksmise võimalusi. Isadel, kes ei ole kasutanud õigust isa täiendavale vanemahüvitisele ja isapuhkusele enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, tekib õigus isa täiendavale vanemahüvitisele ka pärast lapse surnult sündimist. Emadel, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, tagatakse lapse surnult sündimise korral õigus vanemahüvitisele 30 kalendripäeva alates lapse sünnist.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt lisas, et teine eelnõuga muudetav kord puudutab vanemahüvitise saamist COVID-19 pandeemia ajal töötuna arvel olnud aja eest. „Vanemad, kes on kriisi ajal töö kaotanud, on seetõttu niigi väga keerulises olukorras. Tööd me neile tagasi anda ei saa, kuid saame aidata vähemalt sellega, et kui lapsevanem oli töötu eriolukorra ajal või sellele järgnevatel aastatel, arvatakse vanemahüvitise arvestusperioodist peale töövõimetuslehel oldud aja välja ka töötuna arvel oldud aeg. Seetõttu ei vähendaks viiruse levikust tingitud töötus lähiaastatel vanemahüvitise suurust,“ rääkis Kütt. Tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendatakse aastatel 2021–2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel.
Lisaks lubab eelnõu ka õppeaasta alguses 16–19-aastastele lastele septembri kuu eest peretoetuste maksmist ilma õppimise andmeid kontrollimata. Kuna peretoetuste maksmise kuupäevaks ei ole kõik õppeasutused jõudnud õppurite andmeid edastada, puuduvad Sotsiaalkindlustusametil peretoetuste maksmiseks täielikud andmed, mistõttu ei saa praegu kehtiva korra järgi kõik pered septembrikuus ettenähtud hüvitisi õigeaegselt.
Istungil osales sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 14. aprillil.