Neljapäeval, 8. aprillil, kohtusid veebi teel Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) tegevjuht Veikko Luhalaid ja Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Ühiselt tõdeti, et jäätmemajanduse teemadel on vaja leida kiiremas korras lahendused.
Kujunenud olukorras on pilgud pööratud omavalitsuste poole ning loodetakse, et kohalikud omavalitsused aitavad olukorda parandada, tõsta jäätmete taaskasutusprotsenti ja päästa Eesti jäätmetrahvist. Kohalike omavalitsuste kohustusi ja vastutust puudutavates töödes eeldatakse, et omavalitsus on oma otsustes vaba ja saab parimal viisil saavutada seaduses määratud eesmärke. Eesti Jäätmeseadus kitsendab praegu kohalike omavalitsuste õigusi nii jäätmevaldajate kogumislahendustega hõlmamisel, jäätmete liigiti kogumise süsteemide valikul kui ka keskkonnakaitse raampõhimõtte „saastaja maksab” rakendamisel Eestis.
“Eestis on kohalike omavalitsuste roll jäätmekäitluse korraldamisel praegu väga piiratud, piirdudes kohaliku Jäätmehoolduseeskirja kehtestamise, jäätmeveo hangete korraldamise ning taaskasutusorganisatsioonide konteinerite asukohtade kooskõlastamisega,” leidis Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.
Eestis ei ole täna lubatud jäätmeveo teenustasu hulka arvata jäätmevaldkonna arendamiskulusid, millele aga omavalitsused peavad igal aastal kulutama väga olulises mahus omavahendeid. Jäätmeseadus § 66 lg 5 kohaselt tohib jäätmeveo teenustasu hulka arvestada vaid jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.
Kohalike omavalitsuste tulubaas koosneb peamiselt rahvastikuregistrijärgse elanikkonna töötasudelt laekuvatest tuludest. Jäätmevaldajateks on aga kõik jäätmetekitajad, kes antud piirkonnas elavad, töötavad või ajutiselt viibivad. Ettevõtted seejuures ei panusta otseselt omavalitsuste tulude kogumisse. Seega ei sobi tulubaas juba oma kujunemise reegli alusel jäätmehoolduse kõikide kulude kandmiseks. Saastajad peavad maksma enda tegevuse tagajärgede likvideerimise kulutuste eest.
“Meie linnad ja vallad võivad küll üle võtta juhtrolli jäätmemajanduse korraldamisel, kuid suuremad kohustused ja vastutus eeldab suuremaid õigusi ning ka finantseerimist. Omavalitsuste praegune tulubaas ei ole sobiv lahendus jäätmevaldkonna arengu rahastamiseks,” rõhutas Luhalaid.