Valitsus andis eile, 12. aprillil heakskiidu esimest korda koostatud inimõigusdiplomaatia tegevuskavale, milles visandatakse Eesti välispoliitilised tegevused inimõiguste kaitsel ja demokraatia edendamisel, ning mis toetab Eesti julgeolekupoliitikat.
Eesti inimõigusdiplomaatia on olnud järjepidev ja püsinud sarnasel kursil aastakümneid, keskendudes naiste, laste ja põlisrahvaste õiguste kaitsele; sõna- ja väljendusvabadusele, sealhulgas internetis; ning kodanikuühiskonna, õigusriigi ja demokraatlike põhimõtete edendamisele. Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et lisaks seniste temaatiliste prioriteetide kinnistamisele võimaldab tegevuskava lisada ka uusi rõhuasetusi, eriti tehnoloogiliste lahenduste ja inimõiguste vallas.
„On oluline kindlustada, et pööraksime enam tähelepanu naiste õiguste edendamisele ja kaitsmisele lisaks teistele valdkondadele ka küberruumis ning võitleksime naistevastase vägivalla ja ahistamisega otsustavalt ka veebikeskkonnas,“ lisas Liimets.
Riigipõhises lähenemises on oluline tegutseda selle nimel, et inimõiguste rasked rikkumised maailmas ei jääks tähelepanu ja hukkamõistuta. Eesti toetab riigipõhiseid arutelusid ja resolutsioone ÜRO inimõigus- ja teistel rahvusvahelistel foorumitel. „Mitmel pool maailmas laiendavad autoritaarsed režiimid oma mõjuvõimu ja rikuvad karistamatult inimõigusi, ohustades üleilmset rahu ja julgeolekut,“ märkis välisminister.
Eesti tegeleb inimõigusprioriteetide kaitsmise ja edendamisega nii rahvusvahelistes organisatsioonides – ÜROs, Euroopa Nõukogus, ELis ning OSCEs – kui ka kahepoolsete suhete ning arengukoostöö raames, samuti mitteametlikes diplomaatilistes koostööformaatides, nagu meedia-, interneti- ja usuvabaduse koalitsioonid ning Euroopa inimõigussaadikute rühm.
Eestis kuuluvad põliselanike hulka lisaks eestlastele ka võrokesed? Või koguni slaavlased oma harudega? Või siin kaua võimutsenud sakslased?