Keskkonnaminister Tõnis Mölder tutvustas valitsuskabineti istungil metsanduse järgmise kümnendi arengukava (MAK2030) arenguid, sest see on valitsuse üks olulistest tegevustest.
Tööd alustanud uue juhtkogu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programmi koostamisega on arengukava koostamine nüüdseks täies hoos ja tuleva aasta septembris esitab Keskkonnaministeerium arengukava eelnõu valitsusele.
Metsanduse arengukava koostamine on kirjas ka valitsuse tegevusprogrammis. Mölder ütles MAK2030 tööd tutvustades, et KSH programmi koostaja leidmisega on suur takistus arengukava valmimise teel eemaldatud ja uus, peamiselt teadlastest koosnev juhtkogu tööga pihta hakanud. Juhtkogule on kavandatud selleks aastaks kolm kohtumist, millest esimene toimus 7. aprillil.
Esimesel kohtumisel valis juhtkogu oma esindajaks professor Rein Drenkhani ja juhtkogu tööd koordineerivaks esimeheks Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lambi. Selle aasta sihiks on seatud MAK2030 eesmärkide ja struktuuri korrastamine nii, et see oleks valmis järgmisel aastal algavale mõjude hindamise protsessiks.
„Metsandus on kogu ühiskonda kõnetav valdkond ja jätkuvalt hoiame huvigruppe arengutega kursis ja eelnõu läbib enne valitsusse jõudmist ka põhjaliku kooskõlastusringi. Selge on see, et lõpliku sisu annavad metsanduse arengukavale rahva poolt valitud riigikogu saadikud,“ sõnas keskkonnaminister.
Möldri sõnul lõpeb keskkonnamõjude hindamine orienteeruvalt 2022. aasta teises pooles.
Valitsus ootab keskkonnaministrilt metsanduse arengukava esitamist hiljemalt järgmise aasta septembriks.
BNS