Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning Soome transpordi- ja sideminister Timo Harakka allkirjastasid ühiste kavatsuste protokolli kahe riigi koostööks transpordisektoris.
Ühiste kavatsuste protokolli (MoU) eesmärk on koostöö transpordisektoris ja riikide vaheline teabevahetus, et edendada suuri transpordiprojekte, näiteks Tallinn-Helsingi tunnel, Rail Baltic, üle-euroopaline transpordivõrk ja Põhjamere–Läänemere koridor. Ühiste kavatsuste protokoll on esimeseks sammuks tunneli trassi üle-euroopalisse transpordivõrku lülitamiseks, mis on eelduseks projektile Euroopa Liidust kaasrahastuse taotlemiseks.
“Nii nagu tunnel, peab ka kahe riigi tahe õiges kohas kokku saama. Mul on hea meel, et Soome ja Eesti on kokku leppinud transpordisektori koostöös ning leidnud Tallinna-Helsingi tunneli ja Rail Balticu ühisosa. RB lõpp-peatus ei peaks olema Tallinn, vaid Helsingi. Tunneli integreerimine üle-euroopalisse transpordivõrku loob uue kaubavärava Euroopasse ja muudab tulevikus meie pealinnad kaksiklinnaks,“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
„Soomes ja Eestis on käimas väga ambitsioonikad raudteeprojektid. Meie riigid ja pealinnad asuvad samades ELi põhivõrgu koridorides, mida peagi laiendatakse. Sellega kaasnevate võimaluste kasutamiseks on mõistlik arendada oma transpordisüsteeme heas koostöös ja tihedas teabevahetuses. Meie ühine eesmärk peaks olema, et Soome ja Eesti transpordisüsteemid toimiksid multimodaalselt, pakkudes Põhja- ja Kesk-Euroopa vaheliste reiside ja transpordi jaoks kvaliteetset ja jätkusuutlikku ühendust,” ütles Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Timo Harakka.
Memorandumis märgitakse, et Tallinn-Helsingi tunnel on ainulaadne tulevikuprojekt, mis nõuab uuenduslikku lähenemist ja mitmekesiseid rahastamisallikaid. Tunnel koos Rail Balticuga moodustaksid kiire ühendustee Kesk-Euroopaga. Ühiselt mõistetakse, et tunneli projekti veavad riigid ning koos tuleb leida parim lahendus nii võimalikule organisatsioonimudelile, kui ka rahastamisvõimalustele, säilitades igakülgse kontrolli projekti üle ka võimaliku erasektori kaasamise korral. Tunneli arendamise eeltingimuseks on ühenduvus Rail Balticu ning teiste riiklike transporditaristutega.
“Tunneli puhul on tegemist tulevikku vaatava projektiga. Nüüd seisavad ees keskkonna- ja tasuvusuuringute läbiviimine, projekteerimisest oleme veel kaugel. Esialgsete hinnangute järgi on tunneli ehitamine väga suure hinnalipikuga, mistõttu peame leidma kõige mõistlikumad lahendused nii tasuvuse, kui ka looduse hoidmise vaatevinklist. Eestil ja Soomel enda rahadega seda projekti teha on pehmelt öeldes keeruline, sellepärast tahamegi tuua juurde Euroopa Liidu kaasrahastust ning kaaluda tõsiselt ka erasektori kaasamist projekti,” lisas Aas.
Memorandum kehtib 2030. aastani ning ei seo riike üksikute projektidega. Ühiste kavatsuste protokolli sõlmimine Soomega on osa Eesti valitsuse tegevusprogrammist.
2018. aasta veebruaris avaldati FinEst Link projektiga Tallinn-Helsingi raudteetunneli tasuvusuuringu tulemused. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kavatseb lähitulevikus taaskäivitada Tallinn-Helsingi tunneli töögrupi, kuhu kuuluvad MKM, Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna ja Helsingi linnavalitsused.
Lisaks ühiste kavatsuste paika panemisele on hetkel töös ka tunneli trassi lisamine üle-euroopalisse transpordivõrgustikku (TEN-T), et tulevikus oleks võimalik küsida Euroopast rahastust võimalikeks uuringuteks ja ehituseks.
ülimalt lolakas otsus. Meie elanike arv väheneb ja kulu 1 inimes ekohta aina kasvab. Kuni see muutub mõttetuks ülal pidada. Kaupa ei liigu, sest ainult väga haige inimene (nt Aasa Taavi) võib mõelda, et hiinlased saadavad oma padajanni Kirkenesi ja sealt viiakse raudteetsi se manna üle Euroopa laiali. Taavike ei tea, et mereveod on 2…3 korda odavamad ning iga laev saadetakse sõlmsadamasse, kus ööpäevaga võetakse kastid maha ja nood sõidavad kohe edasi sihtkohta.
Seega ei luba see tunnel mingit kasu loota, aina maksa peale, et siis mõned tuhanded maasikakorjajad ja ehitajad saaks ruttu põtrade juurde.
RB on samasugune jaburdus. Selleks et 2 korda kiiremini sõita, peab 10 korda rohkem kulutama looduse reostamisele ja hävitamisele! Kahjuks siin pole Taavi ainuke, vaid sarnaseid ullikesi on ka teistes bandedes.
Kunagine luul kiiresti Berliini sinnaveetud neegreid vaatama ei saa kohe kuidagi teoks. Juba sellepärast, et EL-i põhimõte on lühikesed rongiliinid, et siis reisija ise valib edasi uue liini. Sõitke Stockholmist Lõuna-Hispaaniasse, peate 6 või enam korda ümber istuma. Ni ka meie luul Tallinn-Berliin otseliinist katkeb Kaunases ja siis Varssaavas. Nii et 2 korda vähemalt tuleb ümber istuda. Ja mida seal Berliinis teha? Jood kohvi ja näsid kanepit?
Elame lollakate otsuste ajastus!
Soomega on koostöö suurepärane ja meil on Soomelt palju õppida. Soomes ei õhutata vihavaenu ega sekkuta teiste riikide siseasjadesse vaid hoolitakse oma rahva heaolust.
Hej Taavi – Elame huvitaval ajal kui ümberringi möllab covid,inimesed vaesuvad,töötus kasvab aga meie teeme plaane – ehitame uue muuseumi Tartu,ehitame suurhaigla Tallinna,ehitame ERSO`le kontsertsaali,ehitame Pärdi maja,teeme Estoniale suurema juurdeehitise kui olemasolev,ehitame Soome lahe alla tunneli jne. Osaleme ülemaailma sõjalistes missioonidel,teeme rohepööret riigivõlga suurendades ja ehitame Rail Balticat ? Samal ajal viime riigieelarve struktuursesse tasakaalu??
Kas covid on tekitanud meie hulka Napoleone,Caesar`e ja muid suuri tegijaid kes tegelikult peaksid istuma ühes kindlas asutuses ?