Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, millega muudetakse kollektiivlepingute laiendamise süsteemi ning mis annab teatud juhtudel õiguse alusetult vallandamise eest saada senisest suuremat hüvitist.
Plaanitavate muudatusega sätestatakse, et Eestis võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, mille liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või millel on vähemalt 500 liiget ning teise poolena tööandjad, kes annavad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele.
Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka selgitas, et peamine murekoht on praegu see, et väikesel huviliste hulgal on võimalik kokku leppida kohustuste laiendamises kogu sektorile. Muudatustega vähendatakse tema sõnul aga võimalusi, et kollektiivlepinguga sõlmitavad kokkulepped ei laieneks ka neile, kes ise pole lepingu sõlmimisest teadlikud ja ei pruugi selle sisuga nõustuda. „See tähendab, et pärast seaduse jõustumist ei ole enam kõikidel ametiühingute ja tööandjate liitudel õigust kollektiivlepingu tingimusi laiendada. See lisab kindlustunnet ka neile tööandjatele, kes ei kuulu tööandjate liitudesse,“ rääkis Kotka.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt tõi eelnõust esile muudatuse, millega suurenevad aluseta vallandatud ametnike hüvitised. Täpsemalt puudutab see ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks ja kes vabastatakse teenistusest õigusvastaselt. „Kui seni on hüvitise suurus olnud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuigi neid juhtumeid ei ole palju, saab siiski öelda, et praegune hüvitis ei ole piisav, et hoida tööandjaid teatud juhtudel kiusatusest vääriti käituda,“ sõnas Kütt.
Kolmas olulisem muudatus puudutab usaldusisikuid ning eelnõu seletuskirja järgi tuleb seaduse jõustumisel rohkem kui ühe usaldusisiku olemasolu korral tööandjal võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses.
Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE) on esimesel lugemisel 19. mail.
Soome sotsiaal- ja terviseministeerium otsustas täna 10. mail 2021 loobuda riiklikest koroonaepideemia vastu võitlemise meetmetest. Edaspidi pannakse koroonaviiruse vastases võitluses rõhku piirkondlikele piirangutele ja soovitustele.
Sotsiaal- ja terviseministeerium paneb kõigile piirkondadele ülesandeks loobuda astmelistest täiendavatest meetmetest, näiteks kuue inimese kogumispiirangud.
Isegi kui astmetest loobutakse, suunatakse piirkondi jätkuvalt järgima soovitusi ja piiranguid vastavalt piirkondlikule epideemia faasile. Hübriidstrateegia tegevuskava jagab epideemia olukorra kolmeks faasiks: baastase, nakkuse kiire kasvu faas ja ulatusliku leviku faas.
Suurimad muutused meetmetes on kiire kasvu faasi piirkondades. Edaspidi võib seal avada avalikke ruume, näiteks raamatukogusid ja muuseume, lubada näiteks väljas harrastusi ja korraldada piiratud arvuga osalejatele avalikke üritusi.
Iga piirkonna vastavad ametiasutused teevad piirangute ja soovituste osas otsuseid, lähtudes oma äranägemisest ja õigusaktidest.
Piirangute leevendamine peab olema süsteemne
Saksa prostituudid koolitati ringi koroona testijateks pärast seda, kui bordell muudeti testimiskeskuseks. Kümned prostituudid testivad nüüd kohalikke inimesi koroona suhtes.
Tegemist on Saksamaa lõunaosas Heidelbergis asuva bordelliga Bienenstock Eros Centre. Bordell avas uksed testimiskeskusena pärast seda, kui see koroona tõttu suleti, vahendab Bild.
Koroonateste teevad nüüd üle 25 prostituudi. 45-aastane endine prostituut Jenny ütles, et uus amet pole võõras, kuna ta pidi ka oma varasemas töös olema tundlik. Samuti on prostituudi tööga sarnane kaitsevahendite kasutamine. Küll aga ei kasuta prostituudid oma töös kaitserõivastust – see on testija töö puhul uus asi.