Riigihalduse ministri ja Ida-Virumaa õiglase ülemineku juhtkomisjoni esimehe Jaak Aabi sõnul on Euroopa Komisjonilt laekunud tagasiside senistele üleminekukava tegevustele positiivne.
Kolmapäeval tutvustasid rahandusministeeriumi eksperdid juhtkomisjonile üleminekukava koostamise ja meetmete kavandamise viimaseid arenguid ning andsid ülevaate läbirääkimistest Euroopa Komisjoniga, teatas rahandusministeerium.
Aabi sõnul jäi põhisõnumina kõlama, et Eesti on õiglase ülemineku protsessi ülesehitamisel ja läbiviimisel ning osapoolte kaasamisel olnud tubli. “Seda märgib ka tõsiasi, et meid kutsuti Euroopa Liidu riike ja erinevaid partnereid koondava õiglase ülemineku platvormi kaudu teistele oma kogemusi jagama,” märkis minister.
Kohtumisel arutati teiste teemade hulgas Ida-Viru teadusnõukoja ideed luua piirkonda õiglase ülemineku kompetentsikeskus, mis aitaks protsessi juhtidel ja teistel osapooltel ettevõetud tegevusi teaduspõhiselt hinnata.
“Ettepanekut tuleb tõsiselt kaaluda, teaduspõhine info aitaks jälgida sotsiaalmajanduslikke muutusi, sest ülemineku eesmärk on ennekõike maakonna elanike heaolu taseme hoidmine ja parandamine,” ütles Aab.
Üleminekukava tegevustega jätkatakse – äsja lõppesid Ida-Viru õiglase ülemineku visioonipäevad, kus osales üle 450 inimese ning mille tulemusena on saadud üleminekukava koostamiseks ja toetusmeetmete käivitamiseks tagasisidet. Suve hakul antakse taaskord tegevusest Euroopa Komisjonile ülevaade.
Uuenemas on ka Ida-Virumaa tegevuskava, kus pannakse paika piirkonna peamised tegevused aastani 2030. See on arengudokument, mis toetab Ida-Virumaa kui majanduslikult ja strateegiliselt olulise regiooni arengut ning esitatakse lõppjärgus kinnitamiseks valitsusele. Arengukava sisaldab kõiki tegevusi, ka neid, mida rahastatakse teistest Euroopa Liidu fondidest ja riigieelarvelistest vahendistest.
Seoses Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisega 2050. aastaks tuleb seni enim fossiilkütuste kaevandamisest ja kasutamisest mõjutatud piirkondadele ette näha tegevused kõiki ühiskonnagruppe õiglaselt kohtlevaks sujuvaks üleminekuks süsinikneutraalsele majandusele. Õiglase ülemineku algatuse eesmärk on aidata piirkondi, mis kliimaeesmärkide täitmise tõttu muidu konkurentsivõimet kaotaksid.
sm Kesknädal avaldab Ratta Jurka patukahetsuskõne, miks ta lällab rahva rahaga, kuigi tal omal paks palk. Ja miks peab üldse ringi sõitma lihtsateks udukõnede ajamiseks, kui on 21. sajand?
Kus on Jaagu õigustuskõne, et kliki iga lällamine on JOKK? Sest lällamise seadustas ju Jurka ise.
Mina näen asja ikkagi nii, et kui mingi minister või nina kuskile sõidab ja vajab teel midagi limpsida või näksida, siis ostab ta ise oma raha eest selle kaasa või ostab oma raha eest teel. Ja kui on lahke, siis teeb ka oma raha eest teistele välja. Selleks ju paks palk ongi mõeldud. Miks meil kõik taandub piiramatule AHNUSELE?
Väljaande Helsingin Sanomat tellitud arvamusuuringu kohaselt on Põlissoomlaste erakond jätkuvalt Soome populaarseim erakond.
Maikuus oli opositsioonierakonna Põlissoomlaste toetus jätkuvalt 21,6 protsenti. Valitsuspartei sotside toetus aga langes 0,7 protsendipunkti võrra 19,0 protsendini.
Teise opositsioonierakonna koonderakonna Kokoomus toetus kerkis 0,8 protsendipunkti võrra 17,0 protsendini. Keskerakonna toetus langes 0,3 protsendipunkti võrra 11,1 protsendini. Roheliste toetus jäi 10,0 protsendi peale ja vasakpoolsete toetus kerkis 0,3
Ah et miks Ratas sinu arvates lällab rahva rahaga, aga vaata, kui ta üldse midagi ei tee ja istuks ainult Stenboki majas ja jooks vett, siis sa lämiseks siin jälle, et miks Jurka midagi ei tee. Tipp-poliitik peabki suhtlema nii silmast silma kui ka muul moel. Te ju peaksite märkama, kuidas Kaljulaid on asunud nüüd mööda Eestit ringi uhama. Vahepeal polnud temast kippu ega kõppu, kandideeris OECD juhi ametikohale ja kulutas maksumaksja raha rohkem kui Ratas terve aastaga ja siis otsustas kandideerimise järsku lõpetada. Ei märganud et Roonemaa ja EE oleks selle kohta mingit kritiseerivat artiklit kirjutanud. Suusreisidest, Pruuli laevaga reisimisest ei hakka isegi rääkima, kogu turva peab tema suusavõistlusi kaasa tegema(milline laristamine, tal on võimalus peale ametiaja lõppu teha seda küll ja küll). Ratasele tehakse praegu ilmselgelt liiga ja seda väga labaseid võtteid kasutades. Aga eks ole ennegi nähtud enne presidendi valimisi kuidas “ajakirjandus” teatud kandidaadid auklikuks laseb, kõige võikam neist oli Rüütliga seonduv. Täna teame, et nii saabus nätsutav kikilips, näis kes siis praegust Ratasevastast kampaaniat finantseerib. Ei ole enam kaua oodata. Aga Ratasel soovitan edaspidi hoiduda ajakirjanduse kiitmisest, sest meil on paraku liiga palju ebakvaliteetset ajakirjandust.
et meil on kogu see ülalpidamine nihu. Kui inimene käib tööl, siis ei kuulu teadupärast jook ega söök ameti sisse, see tuleb osta eraldi oma palgast.
Teine lugu on nn ametlike vastuvõttudega, kus on omad piirmäärad just kutsutu ülalpidamiseks. Paljud kasutavad rahva raha ka kingituste tegemiseks ja pististe pakkumiseks, et mingit lepingut või eelist saada. Kokkuvõttes võib see tõesti isegi kasulikumaks osutuda, kui asja hind ise. Meil on ju palju ebaõiglusele rajatud.
Määratlemata on aga siseringsõitude kasuteguri arvestus. Kas tasub karjal autodel mingit ministrit saata Tallinnast Narva või Saatsesse, et mingit linti läbi lõigata ja poolt tundi ilast jura ajada avanevatest võimalustest.
isiklikud tutvused jäägu eraellu ehk töövälisesse aega.