Välisminister Liimets: lahendamata konfliktid idanaabruses nõuavad EL-ilt konkreetsemaid samme

Foto allikas: Välisministeerium

Välisminister Eva-Maria Liimets osales eile, 27. mail Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) Lissabonis. Ministrid arutasid muuhulgas võimalusi EL idanaabruses – Ukrainas, Gruusias, Mägi-Karabahhis ja Moldovas – jätkuvate konfliktide lahendamiseks. Päevakajalise teemana käsitleti EL sanktsioone vastuseks Valgevene lubamatule käitumisele reisilennuki maanduma sundimisel Minskis 23. mail. 

„Jätkuv ebastabiilsus regioonis häirib riikide rahumeelset arengut ja koostööd. Sel on negatiivne mõju kogu Euroopa julgeolekule,“ ütles välisminister Liimets. „Paraku tuleb nentida, et kõnealuste konfliktide puhul on võtmeroll Venemaal, kellelt ootame poliitilist tahet ja valmisolekut rahvusvahelise õiguse rikkumised regioonis lõpetada.“

Välisminister jagas oma ametikaaslastega Eesti ettepanekuid ELi konkreetseteks sammudeks Idapartnerluse riikide suunal, seades esikohale Euroopa Liidu suurema aktiivsuse ja nähtavuse regioonis ja tihedama koostöö OSCEga. „Eesti jaoks on oluline, et meie regioonis oleks tagatud rahu ja stabiilsus. Näen selgelt, et Euroopa Liidu ja OSCE koostöös saaksime võtta konkreetseid samme, mis aitaksid liikuda konfliktide lahendamise poole,“ ütles minister.

Minister tegi ettepaneku Ukraina ja Gruusia kaitsevõime tugevdamiseks Euroopa Rahurahastu vahenditest ning julgeolekukoostöö tugevdamiseks läbi loodava EL Strateegilise kompassi. Ukraina puhul kutsus välisminister üles toetama ühiselt Krimmi Platvormi. Gruusiast rääkides tõi minister murettekitavana välja Venemaa sõjalise kohaoleku piirkonnas, mis survestab riiki ja tekitab ebastabiilsust. „Euroopa Liidul tuleks leida veel võimalusi Gruusia sisuliseks toetamiseks, et parandada ühiskonna kerksust ning riigi kaitsevõimet,“ selgitas Liimets. „Asjakohane oleks EL-Gruusia julgeolekudialoogi taaskäivitamine.“

Mägi-Karabahhi konflikti puhul märkis välisminister, et võti konflikti lahendamiseks peitub suuresti väliste osapoolte tahtes. „Märgi-Karabahhis võiks Euroopa Liit senisest enam toetada piiriülest ja kogukondade vahelist koostööd, näiteks veevarude ja niisutussüsteemide haldamise osas,“ ütles välisminister.  

Moldova puhul soovitas välisminister pöörata senisest suuremat tähelepanu Transnistriast lähtuva varimajanduse ja korruptsiooni vastasele võitlusele, kaaludes ka naaberriigi Ukraina kaasamist. Lisaks näeb Eesti võimalust ELi kaasarääkimiseks Moldova energeetikasektori sõltumatuse suurendamisel. Välisminister märkis ära ka vajaduse liikuda edasi Transnistrias asuvate Cobasna relvahoidlate ära viimisega, mida Venemaa kaitseminister on lubanud juba alates 2019. aastast – ka siin võiks ELil olla abistav roll.

Lisaks idanaabruse lahendamata konfliktide problemaatikale käsitlesid EL välisministrid kohtumisel ka Euroopa Liidu ja Aafrika koostööd ning Euroopa Liidu ühtse India ja Vaikse ookeani strateegia loomist. Ühisel lõunasöögil Jordaania välisministri Ayman Safadiga saadi ülevaade olukorrast Iisraelis ja Gazas ning võeti jutuks Lähis-Ida rahuprotsessi taaskäivitamise võimalused.

26.-27. mail Lissabonis toimuv Gymnich on Euroopa Liidu välisministrite mitteametlik kohtumine, mis toimub kaks korda aastas EL Nõukogu eesistujariigis. Praegu on eesistujaks Portugal, teisel poolaastal Sloveenia.

Kohtumise ametlikud fotod on leitavad Välisministeeriumi fotogaleriis:

https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721577192…