Praegu Riigikogus menetlemisel oleva automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABISe eelnõu saadeti kooskõlastusringile 13. oktoobril 2020. Eelnõu eesmärk ja sisu oli siis ja on ka praegu biomeetriliste isikuandmete parem kaitse, milleks luuakse riiklik keskne andmekogu ABIS. Eelnõu eesmärki ja sisu ei ole vastupidiselt väidetele muudetud.
ABIS aitab biomeetrilisi andmeid tõhusamalt ja turvalisemalt kaitsta. Praegused süsteemid on aegunud, kuid Eesti inimeste andmed peavad olema paremini kaitstud. Selleks eraldatakse praegu ühes andmebaasis töödeldavad inimese sõrmejäljed ja foto ehk biomeetrilised andmed tema nimest ja isikukoodist ehk biograafilistest andmetest. Samuti on vajalik kehtestada selged reeglid, millal tohib teha üks-ühele päringut ja millal tohib teha üks-mitmele päringut ning kes seda teha tohib. Praegu on vaid üldine põhimõte, kuid täpseid reegleid ei ole.
„ABIS eelnõule, mille saatis seitse kuud tagasi kooskõlastamiseks välja toonane siseminister, laekusid konkreetsed täpsustused ja ettepanekud Justiitsministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt ja Välisministeeriumilt. Kõik need ettepanekud on kooskõlastustabelis ka avalikult kättesaadavad,“ selgitas siseminister Kristian Jaani, märkides, et ei vasta tõele väited nagu oleks eelnõu eesmärk ja sisu kooskõlastusringile saatmisega võrreldes muutunud.
Jaani sõnul on ABISe eesmärk biomeetriliste andmete turvalisem kaitse, paremini ja kiiremini kuritegevuse vastu võitlemine ja juba olemasolevate seaduste õiguspärane rakendamine tänapäevase tehnilise lahendusega. Kõikide nende eesmärkide juures on tähtis asjaolu, et konkreetne menetleja saab ainult konkreetse menetletava isiku biomeetrilisi andmeid otsida.
Andmekogule on ligipääs konkreetselt volitatud isikul, kes vajab seda konkreetse tööülesande täitmiseks. „Keegi ei saa minna lihtsalt niisama andmebaasi vaatama. Iga ametnik saab ligi kitsalt üksnes infole, mis on vajalik tema tööülesannete täitmiseks ning muule ABIS andmebaasis olevale infole tal juurdepääs puudub. Oluline on, et igal inimesel on õigus teada, kas tema andmeid on vaadatud. Kui keegi andmeid vaatab, jääb sellest jälg maha,“ märkis siseminister Jaani.
ABISe järgi on kiire vajadus, sest sellest sõltub, kui efektiivselt politsei saab kuritegusid lahendada. „Politsei tugineb kriminaalasjade menetlemisel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) andmebaasile AFIS. EKEI olemasolev süsteem on jõudnud oma kasutusea kriitilise piirini ja kaugel pole aeg, kus see süsteem võib saada kuritegude lahendamisel takistuseks,“ ütles Kristian Jaani.
Valitsus kiitis automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu loomise, mida täna tunneme nimetuse all ABIS, heaks neli aastat tagasi. Nüüdseks on süsteem kasutusele võtmiseks ettevalmistatud.
ABIS eelnõuga luuakse kaasaegne tehniline võimekus täna kehtiva õiguse rakendamiseks. Kuigi õigus juba võimaldab, ei ole praegu tehniliselt võimalik erinevate menetluste raames kogutavat ning erinevates andmekogudes säilitatavat biomeetriat automatiseeritult võrrelda.
ABISe arendustöödeks eraldas valitsus 2017. aastal 14,8 miljonit eurot ning lisaks sellele on eraldatud andmekogu loomiseks 1,7 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondi vahendeid. Erinevate aastate jooksul on projekti vedanud lisaks Siseministeeriumile ka Justiitsministeerium.
Miks pole siin ühtegi EKRE toetajast kiibitsejat midagi arvamas, muidu ju ollakse kohal? Ma ikka imestan kui silmakirjalikud te olete, iga kord kui on vaja Keskerakonna poliitikutele äsada olete te kohal ja nüüd olete vait kui kuldid rukkis. Kas tõesti polegi midagi öelda selle populismi kohta, mida teie “ainsad ja õiged” seal Riigikogus korraldavad, kuigi lubasid opositsiooni minnes et oravate trikke järgi ei tehta (et nemad nii madalale ei lasku) ja lollustega ei tegele. Ja mis me siis nüüd näeme, uups, nende enda algatatud eelnõu, mida ehib Mart Helme allkiri on nüüd üleöö nii vastuvõetamatu, et peab Riigikogust laadaplatsi tekitama. Kas see tsirkus läheb nüüd ka maksumaksjale rohkem maksma, sest vaevalt seal öösiti ilma ületunnitasudeta raamatut loetakse ja laulujoru üles võetakse. EKRE valijad on vait, ei mingit pahameelt, vaikides nõustutakse kõigega. Oot, mis need väärtused nüüd olidki, mida te kannate ja igalpool valjuhäälselt välja hüüate? Irw.
„Mida v***u on Eesti peaministri asi, mida meie siin Soomes teeme?” küsivad pahased soomlased pärast kirja avaldamist Soomes elavatelt ja töötavatelt eestlastelt. Neil eestlastel pole selle peale tõesti midagi kosta. Tõepoolest, mis on teise riigi juhi asi, mida inimesed selles riigis teevad või kuidas elavad. Kujutagem ette, kui Soome peaminister hakkab eestlastele Eestis ette kirjutama, kuidas nad elama peavad või kuidas käituma, milliseid otsuseid tegema. Selline tegevus naerdaks pehmelt öeldes välja.
Praegu võib aru saada, et peaminister Kaja Kallas astus oma kirjaga üle nö punase joone, mis toob eestlastele Soomes pigem kahju kui kasu.
Panin siia sobiva kommentaari juba “Miljon eurot riigimetsa…” artikli sohu viiva foto alla.
…
Aga riigikogulased saavad ise väga hästi aru, et ABISe ja 366-ga on nad teadliku omarahvustapu järjekindlal teel.
…
Seda oli näha juba eile Riigikogu ees kl 21, kui isegi Korobeinik üritas meile põhjendada, miks on temaarust on neid seadusi vaja, kuid kõlas nagu automaatvastaja ning kõik rahvasaadikud põgenesid majast automaatväravate vahelisse autoummikusse, nagu rotid uppuvalt laevalt (meie eest).
…
Viimasena vana Siim oma võlts (püüli sõeluvate pükste) naeratusega, kõrvus kangialusest tulev kaja Hoiukassast ta varastatud 500 000 NL rublast.