Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa hinnangul on veeteetasude langetamise otsus end õigustanud ning seda tuleks teha ka järgnevatel aastatel.
Esmaspäeval toimus riigikogu transiidi ja logistika toetusrühma koosolek, kus räägiti aktsiiside ja veeteede tasude mõjust majandusele, riigieelarvele ja ettevõtluse konkurentsivõimele. Arutelul osalesid lisaks Aasale riigikogu liikmed ning rahandusministeeriumi ja ettevõtjate esindajad.
“Tänu veeteetasude vähendamisele on Eesti sadamate kaubamaht kumulatiivselt kasvanud 10 protsenti ning tänu kütuseaktsiiside langetusele on paljud ettevõtted taas avastanud rahvusvahelise põhja-lõuna transpordikoridori, mis on kaasa toonud RO-RO transpordi 15-20 protsendi suuruse kasvu,” märkis toetusrühma esimees ja riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk.
Ta lisas, et 2021. aasta esimese kvartali väliskaubandusstatistika järgi teenis Eesti maantee kaubaveoteenuste valdkonnas eksporditulu 65 miljonit eurot – seda on üle 600 protsendi võrra rohkem, kui viimase viie aasta keskmine kvartaalne eksporditulu.
Kokk rõhutas, et nii veeteede tasude kui aktsiisipoliitika puhul tuleb jälgida naaberriikide tegevust. “Eesti ettevõtete jaoks on oluline, et Eesti riik ei asetaks nende õlgadele võrreldes naaberriikidele liigset maksukoormust. Aktsiisipoliitika ja veeteede tasude puhul peab valitsus jälgima Leedu ja Läti maksupoliitikat. Vastasel juhul nõrgestame meie ettevõtete konkurentsivõimet,” ütles ta.
Ka minister Aas nentis, et veeteetasude langetamine on end õigustanud. “Enne sügisel algavaid järgmise aasta riigieelarve arutelusid oleks vaja täpsustada aktsiiside langetamise positiivseid mõjusid Eesti majandusele ja nende numbrite alusel saab teha otsused järgnevateks aastateks,” ütles ta.
MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist avaldas heameelt, et on tekkinud vastastikune mõistmine veeteetasude konkurentsivõimelisemaks muutmise osas. “Veeteetasude tänasest tasemest 50 protsendil hoidmine tagab majandusele omakorda täiendava teenimise võimaluse,” lisas ta.
Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat märkis diisliaktsiisi langetamise kohta, et kuna ligi pool veofirmade kuludest on seotud diislikütuse soetamisega, siis madala aktsiisi abil suutsid lõpuks Eesti vedajad naabritega konkureerida rahvusvahelistel vedudel ja samas ka Eesti siseturgu tagasi võita. “Sellest annavad tunnustust ka diislikütuse jaemüügi numbrid, mis olid 2021. aasta esimeses kvartalis 19 protsenti suuremad kui aasta varem,” ütles Raamat.