Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütles riigikogu liikmete küsimustele vastates, et pesitsusrahu ja raierahu mõisted looduskaitseseaduses vajavad täpsustamist.
Vastates küsimustele raiete piiramise kohta, sõnas Mölder, et õiguspraktikas ei ole viimastel aastatel toimunud muutusi. „Meil kehtivad jätkuvalt looduskaitseseadus, metsaseadus ja loomakaitseseadus, mis reguleerivad lindude pesitsuse temaatikat. Oluline on pöörata rõhku just sellele, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik – ma rõhutan sõna „tahtlik“ – hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. Samuti on keelatud tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal,“ ütles keskkonnaminister.
Ta nentis, et tahtlikkuse tõlgendus on jäänud eri aegadel lõpuni lahti seletamata. „Julgen siitpoolt öelda, et selline praktika muutus, mida tänavusel aastal keskkonnaamet on vastu võtnud, ei lähe hea halduse tavaga kokku,“ sõna Mölder. Ta juhtis tähelepanu, et keskkonnaamet ei saa ega tohigi jätta läbi vaatamata ühtegi neile laekuvad kaebust ja pesitsusaegse raie peatamisel tuleks eelkõige seda hinnata, kas sellel on linnustiku soodsa seisundi saavutamisele mingisugune mõju.
Mölder lisas, et tänavu on teisipäevase seisuga kokku esitatud 232 kaebust, mis kõik küll ei puuduta ainult metsandussektorit ja metsamajandamistegevus on peatatud 37 eri paigas. „Sellel on kahtlemata oma majanduslik mõju metsandussektorile, aga ma arvan, et sellel on oma mõju ka lindudele soodsa seisundi saavutamisele,“ ütles keskkonnaminister.
Mölder sõnas, et lähiajal tuleks looduskaitseseadus üle vaadata ning täpsustada, mida mõista pesitsusrahu all, mida mõista raierahu all ja mis on tahtlik hävitamine. „Ja kui me oleme selle debati siin riigikogu saalis läbi pidanud, siis ma arvan, et see annab selge signaali nii kogu metsandussektorile, looduskaitseorganisatsioonidele kui ka selgema juhise keskkonnaametile, kes selle üle tänase seaduse järgi peab järelevalvet tegema,“ rääkis minister.
BNS
on asi lihtne. Mets on osa loodusest ja nii tulebki teda võtta. Et aprilli algusest septembri lõpuni metsa ei lõigata. Talvel varutaks aga lubatu ette valmis ning suvel seda puitu töödeldaks. Nagu põllumajanduses.
Ja kui metsa ei lubata lõigata enam aprilli alguspäevasit, siis pole küsimust ka pesitsemisrahuga, sest see jääb lõikusrahu sisse.
Suvel tohib metsa üles töödata ainult tormiga langenud puude kõrvaldamiseks ja kuivanud puude mahavõtmiseks. Muidu lehtedes ja okastes metsa suvel lõigata ei tohi.
LUI TE TULETE KOJU JA KODU ON HÄVITATUD, KODU ENAM EI OLE … MIS TUNNE TEIL ON SIIS ????
KATSUGE SEDA TUNNET ETTE KUJUTADA , SIIS MÕELGE SELLE EETIKLISE ALUSE PEALE, MILLELE RAJANEVAD- RAJATAKSE SEADUSED JA OTSIGE, KAS ÜLDSE LEIATE NEIS EETIIST ALUST JA KAS TA MITTE VANANEMUD POLE.
METS ON LOOMA JA LINNU KODU. KUI LINNUD PESITSEVAD, TEEVAD SEDA LOOMADKI. LOOMALAPSED JÄÄVAD VANEMATEGA MÕNED LAUSA 3 a. MÕNED TERVEKS ELUKS. ENAMUS AETAKSE PEALE ÕPIAEGA ISESEISVUNULT OMALE KODU OTSIMA VÕI JÄTAVAD VANEMAD SELLE NEILE JA OTSIVAD ISE UUE.
ON MEL NII LÕPUTILT METSI NENDE JAOKS. JA SIIS NAD TAPETAKSE VÕI HUKKUVAD – INIMESTE SÜÜ LÄBI, NENDE ISEKUSE JA LOLLUSE LÄBI. 4 realised teed, asu,ite järjest laienemine, sügelevad jahimehed,
pealekaebavad põllumehed kes kompensats. nuruvad, autokuhid kes teedel linde,loomi,inimesi,liblikaid,kimalasi kt.suruks või vigaseks lömastavad.
KAS HARVESTERIJUHT NÄEB ÜLES,ALLA,MAA PEALE ROHU SISSE VÄIKESEID ELUSID, KAS TA TAHAB NÄHA? EI, TEMA TAHAB PALKA.! “TAHTLIKULT”
Jätke meie metsad rahule !!! See pole majandusala, rahateenimise viis. Kas teil HÄBI ei ole ?! Justkui nii lollid oleksid kõik ja tuimad , et muid majandusalasid ei oska rahategemiseks leida kui seda, mis juba loodus loonud on.
See on ju naturaalmajandus. Ja see kui raiute puu ja teete temast naftaasendustooteid ! Midagi nii RUMALAT on raske välja mõelda.Ja SEDA ON RAHASTATUD !!! Ja seda , et nn. “mittevajalikku” puidujäätmeid ahju ajada. Mis me metsadest üldse alles jääb ???
Tall. Regionaalhaigla fuajee seintel on tohutu metsafoto – /õigemini nn.parkmetsa või metsaistanduse foto,/
kõlaritest kostab linnulaulu, näidatakse vett pisibasseinis lastakse vuliseda – sinna fuajeesse tulevad sööma ja istuma arstid kui haiged letaalse diagnoosiga, mõned üsna piiri lähedal. See rahustab, lohutab alateadlikult-miks nad muidu tulevad. Ka surilates on sageli looduspildid seintel, akvaariumid. Inimesed tulevad et pikendada oma päevi, et elada neid siis samaviisi nagu ikka. Nad ei oska tänulikud olla enne ega pärast,ei
mõtle endiselt, milliseid lõimi nemad on kudunud Maaema põllesse või auke närinud. Millist puud, lindu või looma nad on aidanud ja hoidnud, koduloomad kaasa avatud.Raha lugenud, ükskõikselt mööda kõndinud, oma tahtmisi peale sundinud, Miks nad nüüd tulevad jällegi saama – lohutust.