Täna, 2. juulil osales välisminister Eva-Maria Liimets virtuaalselt Pariisi kõrgetasemelise soolise võrdõiguslikkuse ürituse Generation Equality Forum raames arutelul naiste, rahu ja julgeoleku teemal.
Üritusel kuulutati välja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamise järgmise viie aasta eesmärgid. Need keskenduvad naiste ja tüdrukute õiguste kaitset ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist toetavale humanitaarkoostööle. Eesti osales eesmärke aktiivselt välja töötanud riikide, kodanikuühenduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate rakkerühmas.
Ürituse raames annavad riigid ja lai ring valitsusväliseid ja rahvusvahelisi organisatsioone lubadusi konkreetsete sammude astumiseks, et maailm liiguks senisest jõudsamalt edasi soolise võrdsuse suunas. „Naiste kaasamine rahuprotsessi ning naiste kaitse vägivalla, sealhulgas seksuaalvägivalla eest kriisikolletes, on üks Eesti prioriteete ka ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena,“ ütles välisminister Liimets. „Oleme seisnud selle eest, et naiste kaasamise ja kaitse teemaga arvestataks läbivalt julgeolekunõukogu aruteludes. Samuti oleme pakkunud kodanikuühiskonna esindajatele võimalusi oma seisukohti julgeolekunõukogule tutvustada.“
Eesti lubab tegeleda naiste, rahu ja julgeoleku teemaga vastavalt hiljuti vastu võetud tegevuskavadele inimõigusdiplomaatia ning naiste, rahu ja julgeoleku vallas. Samuti on naiste õiguste ja vajadustega arvestamine läbiv prioriteet Eesti arengukoostöös ja humanitaarabi andmisel.
Üritusel kõnelesid ka ÜRO võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamise tegevjuht Phumzile Mlambo-Ngcuka, Norra peaminister Erna Solberg, OSCE peasekretär Helga Maria Schmid ja Iirimaa president Michael D. Higgins.
Foorumi avasid teiste hulgas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Mehhiko president Andrés Manuel López Obrador, ÜRO peasekretär António Guterres, Ameerika Ühendriikide asepresident Kamala Harris ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, samuti Nobeli preemia laureaat Nadia Murad.
Eile, 1. juulil osales üritusel sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes andis lubaduse Eestis veelgi jõulisemalt tegutseda selle nimel, et suureneks naiste osakaal loodusteaduste, tehnoloogia, sealhulgas IKT, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas, seda nii hariduses kui tööturul.
Soome ja Rootsi on saamas NATO liikmeteks ja Venemaa on sellest teadlik. Nii väidab Eesti rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse värske raport.
Soome välisministri Pekka Haavisto veebruarikuine sõnavõtt Peterburis näitab, et Soome on valmis kritiseerima Venemaad julgemalt teisiti kui ülejäänud lääneriigid.
Analüütikute väitel aga jätkub Soome ja Venemaa vaheline formaalne sõprussuhe. Soome positsioon neutraalse riigina Ida ja Lääne vahel aga tulevikus hääbub.
Soome ja Rootsi on viimastel aastatel NATO-le lähenenud, aga pole ametlikult liikmeks astunud. Venemaa soov on, et Soome ja Rootsi ei liituks NATO-ga, mida Venemaa peab julgeolekuohuks.
Raportis tuuakse välja, et Venemaa võib hakata Soomet mõjutama, et Soome ei kritiseeriks Venemaad – samamoodi nagu see on tavaks Lääneriikidega. Soome peaks samas kindlalt vältima illusiooni, et Venemaa ei kujuta ohtu.
Arvamus, et Venemaa ei kujuta Soomele ohtu piirkondliku või laiema konflikti puhul on puhas poliitiline retoorika ja ei vasta tõele, märgib raport.
Julgeolek on meil olemas muidugi kui USA president midagi halba ette ei võta. On vaja hoopis tegeleda meie rahva ealtustaseme tõstmisega, tuleb lõpetada valetamine ja vassimine. Kõige suurem oht on meol sisemine ebaõiglus. Venemaa meid ei ohusta tahab vaid hästi läbi saada. Ja see mis toimub teistes riikides pole vaja meil arvustada. Ootasime vabadust aga sellist Eestit ei oleks tahtnud-selle rikkusid ära reformierakondlased oma ebaõiglusega tublide inimese suhtes ja selline inimene nagu praegu on Liimets.