Välisminister Eva-Maria Liimets osales täna, 18. augustil ÜRO Julgeolekunõukogu kõrgetasemelisel tehnoloogia- ja rahuvalveteemalisel avatud debatil. Samuti kohtus minister Liimets istungit juhtinud India välisminister Subrahmanyam Jaishankariga kahepoolselt.
India eestvedamisel võeti nõukogus vastu resolutsioon rahuvalvajate kaitse kohta ja eesistuja avaldus, mis keskendub tehnoloogia rollile ÜRO rahuvalves. „Uute tehnoloogiate kasutamine missioonidel aitab rahuvalvajatel oma ülesandeid tõhusamalt täita ning suurendab nende ohutust ja julgeolekut, samuti tsiviilisikute kaitset,“ ütles välisminister Liimets. „Eesti usub, et erilist tähelepanu tuleb pöörata soopõhiseid erisusi ja vajadusi arvestavatele tehnoloogiatele ning keskkonnasõbralikele lahendustele, sealhulgas taastuvenergia kasutamisele.“
Tehnoloogia areneb kiiresti ning meil tuleb tagada selle abil pidevalt muutuvas ja tihti ohtlikus keskkonnas tegutsevate missioonide turvalisus. „Rahuvalvet on sageli nimetatud ÜRO lipulaevaks. Julgeolekunõukogu peab tegema jõupingutusi, et edendada innovatsiooni, mis võimaldab sellel lipulaeval koos muutuva tegelikkusega areneda,“ sõnas välisminister.
Julgeolekunõukogu istungi eel kohtus välisminister Liimets kahepoolselt India välisminister Subrahmanyam Jaishankariga. Arutelu keskendus peamiselt murettekitavale olukorrale Afganistanis ning rahvusvahelise kogukonna võimalustele afgaane toetada ja viimaste aastakümnete edusamme säilitada. „India kohalolek Afganistanis on olnud suur nii ajalooliste kogukondade, rohkete projektide kui ka näiteks paljude teiste riikide saatkondade personali näol,“ ütles Liimets. „Sarnaselt lääneriikidele on nad ulatuslikult panustanud Afganistani tervishoiusüsteemi arendamisse, teinud suuri investeeringuid sealsesse taristusse ning toetanud näiteks ka tütarlastele hariduse andmist. Nende projektide jätkumine on sarnaselt Euroopa Liidu arenguabile praegu suure kahtluse all ning sõltub Afganistani valitsemise edasistest arengutest.“
„Arutasime tõsiselt ka rahvusvahelise kogukonna võimaluste üle Talibaniga dialoogi pidada ja Afganistani edasisi arenguid suunata. Ühest küljest on Taliban 20 aasta jooksul palju muutunud, kuid nendega sisuliste läbirääkimiste jätkumisteks peame nägema soovi riigi seniseid edusamme näiteks inimõiguste tagamisel hoida, samuti reaalseid tegusid naiste, laste ja vähemuste ühiskonnaellu kaasamisel,“ selgitas Liimets.
Lisaks käsitlesid ministrid kohtumisel Eesti ja India koostööd julgeolekunõukogus, Leedu-Valgevene piiril toimuvat ning pandeemia olukorda ja vaktsiinide kättesaadavust. Välisminister Liimets edastas Subrahmanyam Jaishankarile kutse külastada Eestit.
Välisministri kõne julgeolekunõukogus (inglise keeles): https://vm.ee/et/uudised/unsc-open-debate-technology-and-peacekeeping-st…
Ennustasin ka Keskerakonna lõppu kui kadus Tallinna TTV. Nii ka läks.
Taevas tule appi. JA MIS KASU ON TEMAARUTAMISEST, MIS SELLEST MUUTUB.Ta viidab lihtsalt aega ja teeb end naeruvöörseks.. Ma ei suuda andestada Ratasele et selline inimene pandi välisministriks kes ajab tühja tuult taga kellest pole meie riigi jaoks mingit tolku. Välisministri koht anti Keskerakonnale aga see naine polnud sel ajal keskerakondlane aga nüüd ta on kuid käitub mitte keskerakondlikult.
Tohoh ja kas nüüd sai Afganistanis kõik korda. Liimets muudkui arutleb aga sellest pole mitte mingit kasu, sellest ei muutu midagi paremaks mitte kellelgi. Kui see arutluse teade oleks 1,aprillil saaksin ma naljast aru.Ma tahaks rohkem teada mida kasulikku meie välisminister teeb meie riigi heaks ja tore oleks et ta ei sekkuks teiste riikide poliitilisse ellu sest nendest jutuajamistest pole nagunii mingit kasu.
Keskerakonnas on palju tublisid inimesi kelle arvamused on mulle tähtsad ja alati rõõmustan kui näen neid siin ja loen mida neil on öelda. Eriti huvitavad mind artiklid mida head on tehtud eestimaalastele. Jätkem teised riigid rahule jategelegem oma probleemidega. meil on olnud väga palju raskusi Laari ja Ansipi valitsemiste ajal, meil on palju ebaõiglust. Võtkem eeskuju sellistest riikidest nagu Soome. kus tegeletalse oma rahva heaolu kindlustamisega ja jäetakse teised riigid rahule. Palju oleneb suurriikidest ja vöikeriikidest ei olene välispoliitikas midagi.