Täna toimus Luksemburgis Euroopa Liidu energeetikaministrite erakorraline kohtumine, kus tutvustati Euroopa Komisjoni ettepanekuid energiahindade tõusu leevendamiseks ning ministrid vahetasid liikmesriikide seisukohti.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas rääkis, et kuna energiahindade kriis on globaalne, vajame selleks ka ühiseid lahendusi. „Peame vähendama EL-i sõltuvust maagaasi impordist ning suunama rohkem ressurssi taastuvenergia suuremahulisse arendamisse, sealhulgas meretuuleenergia ja selleks vajaliku taristu loomisse. Samuti näitab praegune olukord selgelt, et peame rohkem panustama kohalike juhitavate taastuvenergiaallikate kasutamisse,“ ütles Aas.
Minister sõnas, et Euroopa Komisjon peaks analüüsima emissioonikaubanduse muutmist viisil, mis võimaldaks kiirelt ja tõhusalt reageerida süsiniku- ja elektrihinna suurtele muutustele. „Heitkogustega kauplemise süsteem pole küll energiahindade tõusu peamine põhjustaja, kuid siiski üks faktor, millele paindlikkust lisades saaks vajadusel hindu allapoole tuua,“ ütles Aas. Heitmekaubanduse süsteemi ülevaatamise vajadust tõstsid kohtumisel esile lisaks Eestile ka mitmed teised liikmesriigid.
Hispaania, Prantsusmaa, Tšehhi, Rumeenia ja Kreeka on teinud ettepaneku hakata kiiremas korras EL-i energiaturgu reformima, kuid Eesti liitus üheksa riigi ühisavaldusega, mis pole seda meelt. „Kõrgeid energiahindu ei ole põhjustanud Euroopa Liidu energiaturgude korraldus, mis on seni toiminud efektiivselt. Selle diskussiooni algatamine praegu raskendaks vajalike taastuvenergia investeeringute rahastamist ning aeglustaks uue tootmise turule toomist,“ rõhutas minister.
Euroopa Komisjon andis liikmesriikidele soovituse rakendada erinevaid meetmeid, mis leevendaksid võimalikult kiiresti energiahindade tõusu mõju tarbijatele ja väikeettevõtjatele. Eesti valitsus on otsustanud selleks välja töötada toetuse vähemkindlustatud leibkondadele elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete tasumiseks, samuti alandada ajutiselt elektri võrgutasu tarbijatele.
Aitäh muidugi, et lubate 80% riigi kanda elektritusu võtta, aga saan aru, et 20% läks mul elekter ikka kallimaks ja kuna võrgutasu arvutatakse elektri pealt, siis kas ka see läks kallimaks ?
Maksan ma elekter+ võrgutasu+ aktsiis + taastuvenergia. Natuke palju kliendile, mida siis ettevõte maksab?
Lisaks olen nüüd fikseeritud hinnapaketis mis on 14 centi ,börsihind oli alla 10 cendi.
Kas pean surmani tpimetulekust elama vanaduspensioni asemel.
Ainuüksi rohud ja toidulisandid, hügieemitarbed maksavad see 150 euri.mis toimetulek jätab kätte söömiseks, ravimiteks, rõivasteks, mööbliks, majapidamistehnikaks, lemmiklooma raviks, sundremondiks KÜ, teenuste ostmiseks
(mitte saamiseks vaid ostmiseks) onavalitsuselt. Palun tellida mustkunstnik õpetamaks sellise rahaga äraelamist.
627 eurist pidada algama SUHTELINE VAESUS. 400 pension on siis mis? VAESUS ,aga 150 ?!
KAS USA sai vastu nüppe OPEK-i maadelt ? Egas nood pole maailmast kadunud,kuigi OPEK kadus.
Kelle käes hoovad on ? Ega ometi Hiina? No siis oleks võinud küll Vene elektri -kütusepakkumised vastu võtta …
Mitte aga lahti ühendada võrgud. Mis neist lõhkuda? Tõstabki sedasi võrgutasud üles. Need võivad kasvõi tagavaraks alles jääda. Kuhu siis nüüd elektrit ostma minna kui Euroopa juba laua taga püsti.
Ja nende hullude majade iluvalgustamise linnades,nende klaastornide võiks ka ära jätta. Priiskamine missugune.
Paistab,et oleme igas tükis päris plindris,
Need kes selle tõusu tekitasid tuleks rangelt karistada. Aga me saadame veel raha teistele riikidele ehkki vajame ise abi. Keegi teenib nende hindade tõusu tõttu ja ei hooli sellest et meil on ka vaeseid inimesi kes vajavad abi.
Bensiini autosse tankides on asi selge: 1 liiter bensiini maksab 1,..X EUR-i. Bensiini liitri hind ongi see, mille järgi tarbija otsustab, millise kütusemüüja käest kütust osta ja milliseid tasub vältida. Ka kauplustes on kirjas toote kilohind. Tähelepanelikku ostjat ei saa lollitada 450 või 480 grammise pakenditega. Tarbijakaitseamet on oma töö teinud. Olid ajad, kus ka elektri kWh hind oli konkreetselt teada. Aastaid tagasi tekkis aga kellelgi tolleaegse Eesti Energia juhtkonnast idee hindu kõrgemaks kruvida. Arve muudeti hästi segaseks ja varjati tarbija eest kWh hind. Tarbija ei saanud enam täpselt aru kes ja miks hinda tõstis.EE ei ole ju süüdi! Süüdi on need teised! Põrsast on ju kotis alati kasulik müüa!Kui võtta ette näiteks Elektrumi arve, siis on seal tervelt 18 ! rida mitmesuguseid arvutusi. . Arvetelt on näha, et isegi juhtme takistus muutub sõltuvalt kellaajast! Arvel lausa 4 lahtrit nimetusega kuutasu! Ma saan aru, et sellise ülitäpse 57 numbrist arve koostamine arvutis on kallis lõbu ja selle eest tuleb küsida veel omaette kuutasu 2,08 euri. Ma oleks nõus veel paar senti kõrgemat kuutasu maksma, kui arve sisaldaks minu jaoks kõige olulisemat numbrit – 1 kWh hinda! Selle hinna järgi oskaks ma oma tarbimist täpsemalt jälgida. Müügil on mõõdikud, mis näitavad seadme võimsust ja energia kulu. Näitaksid ka rahalist kulu tunnis, päevas või pikemas ajavahemikus kui oskaks sinna sisestada kWh hinna. Loomulikult on tarbijal võimalik arve põhjal välja arvutada ka kWh lõpphind kuid mäng käib selle nimel, et tarbija seda reeglina ei tee. Siit kerkib küsimus: kas elektrimüüjad on omavahel sõlminud kartellikokkuleppe hinna peitmiseks ja milleks see neile kasulik on? kWh hinna teadmine võimaldaks tarbijal, sarnaselt kütusemüüjatele, valida ja vahetada ka elektrimüüjat.Tarbijal oleks imelihtne uurida naabritelt, kui kallilt nemad ostavad elektrit ja teha sellest järeldused. Tarbija, kes ei tea kWh hinda, ei oska elektrit säästa. Ostke ja tarbige pimesi rohkem, raha tuleb elektri edasimüüjatele!
Huvitav, kas Eestis on veel alles selline asutus nagu oli vanasti Tarbijakaitseamet, amet kes peaks tarbijate huvisid kaitsma? Aga kui on tõepoolest tegemist kartellikokkuleppega elektrihinna peitmiseks tarbija eest, peaksid ehk asja uurima õiguskaitse organid?