Õiguskomisjon toetab jaekaubanduses paindlikumaid töölepinguid

Foto allikas: Riigikogu

Riigikogu õiguskomisjon toetas tänasel istungil üksmeelselt töölepingu seadusesse muutuvtundide kokkulepete lisamist, mis loob võimaluse sõlmida esialgu vaid jaekaubanduses paindlikumaid töölepinguid.

Komisjoni esimees Marek Jürgenson ütles, et jaekaubanduse sektoris esineb sageli mure, et on tihti vaja muuta töögraafikuid või ajutiselt tõsta töökoormust. „Menetluses olev eelnõu loob sektori tööandjatele ja töötajatele võimaluse sõlmida kindlatel tingimustel muutuvtunnikokkuleppeid, kus on fikseeritud täiendav töökoormus ja paindlik tööajavahemik,“ selgitas Jürgenson.

Jürgenson tõi esile, et kavandatud muudatused on kehtestatud tähtajalisena. „Tegemist on 2,5 aastat kehtiva pilootprojektiga,“ rääkis ta. „See võimaldab enne perioodi lõppu projekti mõju hinnata, mille tulemusel saab otsustada, kas muutuvtunnikokkulepete sõlmimist saab pikendada või laiendada ka teistele sektoritele.“

Eelnõu järgi tekib tööandjatel võimalus kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga. Summeeritud tööaja kokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Eelnõu näeb ette, et tööandja võib muutuvtunnikokkuleppe sõlmida kuni 17,5 protsendiga oma töötajatest, ehk seda võimalust saab kasutada jaekaubanduse tööandja, kellel on vähemalt 6 töötajat.

Muudatused on kavandatud jõustuma tänavu 15. detsembril.

Istungil jagasid selgitusi sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar ja Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.

Komisjon otsustas saata valitsuse 31. mail algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) täiskogu istungile 10. novembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse viia lõpphääletus läbi 17. novembril.

2 kommentaari
  1. 24-aastane vene naine sai aasta jooksul 21 last 3 aastat ago
    Reply

    24-aastane Moskvast pärit Kristina Ozturk sai oma 57-aastase kaasa Galipiga aasta jooksul 21 surrograatlast. Kuigi naine väidab, et on kõigile lastele hea ema, siis kulub perel ligi 100 000 dollarit (86 000 eurot) aastas lapsehoidjate peale.

    Kristina tahab saada omale 105 bioloogilist last. Ta tutvus hotelliomanikust abikaasaga Gruusias Batumis reisi ajal, vahendab The Sun.

    Paar on maksnud praeguseks surrogaatidele laste ilmaletoomise eest 168 000 eurot. Lisaks on kulunud 86 000 eurot aastas 16 lapsehoidja peale.

    Kristinal on varasemast suhtest veel 6-aastane tütar Vika. Ta rääkis, et läks surrogaatide kasutamise peale, kuna tahtis saada palju lapsi ja kiiresti. Gruusias on surrogaatlus lubatud alates 1997. aastast.

    Paari esimene ühine laps Mustafa sündis 10. märtsil 2020. aastal ja kõige noorem 21. laps Judy on 3-kuune.

  2. Jah 3 aastat ago
    Reply

    Vaid need seadused on head mis teevad vaesemate inimeste elu inimväärseks.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.