Täiesti üllatav oli Delfi vahendusel kuulda haridusministri Liina Kersna kavast muuta seadust, mis takistab kohalikel omavalitsustel operatiivsemalt otsuseid vastu võtta.
Ajendiks asjaolu, et mitu suurt omavalitsust eesotsas Tallinna linnaga on otsustanud järgmisest nädalast osa klasse jätta distantsõppele, et takistada koroonaviiruse levikut. Selliseid küsimusi võiks esimeses järjekorras omavalitsuste kui koolipidajatega arutada. Suurima omavalitsuse hariduse eest vastutava abilinnapeaga pole ministeerium isegi suhelnud, veelvähem mingit lahendust pakkunud.
Ühine mure
Minister ei peaks omavalitsustega tüli norima, vaid nendega suhtlema ja pakkuma lahendusi. Koroonaviiruse leviku tõkestamise on meie kõigi ühine mure. Praegu jääb aga mulje, et omavalitsuste initsiatiivi ja operatiivsust soovitakse pärssida. Samas jagatakse ülesandeid testimiseks ja lähikondsete tuvastamiseks, selleks ressurssi andmata. Julgen siinkohal austatud ministrile meelde tuletada, et vastavalt põhiseadusele on kohalikud omavalitsused autonoomsed ja tegutsevad kohalike küsimuste lahendamisel iseseisvalt.
Nende seas ka põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide töö korraldamine. Kui omavalitsustele pannakse seadustega ülesandeid, tuleb ka ressurss kaasa anda. Selline käskiv ja keelav suhtlusstiil ei aita meid aga sugugi edasi. Tänases tervisekriisis püüab üks osapool lahendada olemasolevaid probleeme talle usaldatud volituste ja pädevuste piires, teine protsessi osapool aga kritiseerib kaasamõtlemise ja aitamise asemel.
Kohalik omavalitsus tunnetab koolipidajana oma õpilaste ja üldisemalt oma elanike heaolu eest vastutust, aga vastusammuna deklareerib minister, et hakatakse linnade ja valdade õigusi jõuga piirama selle asemel, et koostöös leida parim võimalik lahendus.
Segane ja tülinoriv
Sarnaselt Tallinnale kavatsevad uuest nädalast koolid osalisele distantsõppele saata ka Pärnu ja Narva. Kas need on parimad meetmed, võib hiljem muidugi vaielda, kuid eelmise õppeaasta kogemus on paraku juba näidanud, mis võib pärast koolivaheaega nakatumisarvudega toimuda. Tallinnas on koroonakoldeid kokku 48-s koolis 57-st, ühtekokku ligi 1000 nakatunuga. Kolded puudutavad 92 klassikomplekti ning 756 last ja 151 koolide töötajat on haiged.
Saan muidugi haridusministri pahameelest aru, et olukorras, kus viiruse levik on plahvatuslikult kasvanud, ei suudeta riiklikul tasemel jätkuvalt operatiivseid otsuseid vastu võtta või on nendega taaskord juba lootusetult hiljaks jäädud. Ajakirjanduse vahendusel kuuleme üha uutest koosolekutest, kus jätkuvalt veel arutletakse võimalike samme, aga tegelikult on vaja teha konkreetseid otsuseid.
Riik on ka varem oma segase kommunikatsiooniga arusaamatusi põhjustanud. Selline avaldus omavalitsuste õiguste piiramisest on samuti väga segane ja tülinoriv.
juhul kaugõppe au sisse! Sest siis õpib huviline rohkem kui koolis ettekirjutatud astmete kaupa. Kes aga ei õpi koolis, ei õpi ka ise ning selle koht on keskbandes plakateid kleepimas. Pärast saab isegi ministriks.
Väga aktiivne, nagu Kersna, on väga ohtlik.
Miks nii on, et suurem osa ministreid on tõesti rumalad?
Leskerakonna pink on sama lühikene nagu oravatel
Ettepanek.
Meil tahetakse venelastest eestlaseid teha. Tallinna Loomaaed on tahtnud kaelkirjakutest lõve kasvatada ja vastupidi. Ei õnnestu. Nii ei saa ka venelastest eestlaseid ja minul on sellest hea meel. Sündinud eestlane on ka üritanud Detli tee joomisega inglaseks saada. Nüüd proovivad alloveniga ameeriklasteks saada. Ka see ei õnnestu.
Venelased on uhked, et on venelased. Isegi räägivad puhast vene keelt ja laulavad vene keeles. Eestlased häbenevad oma rahvust.
Eestlased laulus on uhked ja hääd. Tegelikult hundid lambanahas. Hundid teist hunti ei murra. Eestlased ilma murdmata ei saa.
Libahundid ?