Kuigi teismelised põevad haigust kergemini, võib viirus nende kaudu levida õpetajatele, vanematele või vanavanematele, kelle riskid raskelt haigestuda või sootuks surra on märksa kõrgemad.
Veteraanpoliitik Jürgen Ligi võttis ühismeedias sõna vaktsineerimise ja Tallinna koolide osalise ajutise distantsõppele suunamise teemal. Endise haridusministri arust peaks osad koolid jätkuvalt lahti olema ning piiranguid peaks rakendama üksnes neile haridusasutustele, kus hõlmatus vaktsineerimisega madalam, mis Ligi andmetel on eranditult venekeelsed.
Ilmselt peab Jürgen Ligile meelde tuletama, et viirus rahvust ei küsi. Samuti vaatas Ligi mööda asjaolust, et suurtest omavalitsustest on sarnase otsuse Tallinna järel juba langetanud nii Pärnu kui Narva. Valimised on ka seljataga, seega justkui polegi põhjust “vene kaardiga” vehkimiseks avalikus arutelus sedavõrd olulisel teemal.
Teine oluline nüanss seisneb selles, et vaktsineerimine on tõhus viis tagada, et haigus levib vähem ja viiruse külge saanud inimene põeb seda kergemini läbi. Kuid paraku ka läbitud vaktsineerimiskuur ei anna täiskaitset. Seega, 4.–8. klasside Tallinna üldhariduskoolide õpilaste ajutine distantsõppele suunamine on mitmel põhjusel hädavajalik, et viiruse levikut aeglustada ja haiglavõrku mitte ummistada.
Kuigi teismelised põevad haigust kergemini, võib viirus nende kaudu levida õpetajatele, vanematele või vanavanematele, kelle riskid raskelt haigestuda või sootuks surra on märksa kõrgemad.
Koolivaheajal inimesed liiguvad rohkem meelelahutusasutuses, käivad välisreisidel ja suhtlevad laiema pereringiga. Pärast seda naasevad lapsed kooli ja COVID-19 levib hõlpsamini. Nägime seda hästi eelmisel aastal, kui peale sügisvaheaega hüppas haigestumus nii kõrgele, et jõuludeks oli riik lukus. Olulisemast olulisim on ära hoida tervishoiusüsteemi ummikusse jooksmist ja drastiline haigestumuse kasv just selleni viibki. Seda tuleb ära hoida.
Koledad numbrid
Tallinnas on 58 üldhariduskooli ning kolded on neist lausa 34-s. Kahjuks nii õpilaste kui koolipersonali nakatumise trend on selgelt tõusujoonel. Juba seegi on piisav põhjus muretsemiseks ning otsustavaks tegutsemiseks, et inimeste tervist kaitsta. Muide, sellest nukrast nimekirjast leiame koole igast linnaosast ning nii eesti- kui vene õppekeelega.
Ka õpetajate hõlmatus vaktsiinidega juba kuu aega tagasi enamikus Tallinna koolides oli üle 80%, mis on selgelt hea tulemus. Erinevalt avalikkuses korduvalt kõlanud eksiarvamusest on ka vene õppekeelega koolides töötavad õpetajad end aktiivselt vaktsineerinud ja koolitöötajate olukord on märksa parem kui elanikkonnas tervikuna. Jürgen Ligi ja teised kriitikud võiks enne provokatiivseid sõnavõtte nende numbrite ja faktidega tutvuda.
Avalikus arutelus kõlavad tihti seisukohad, justkui linnavõimud tervikuna ja meie Lasnamäel konkreetsemalt pole tegutsenud piisavalt aktiivselt, et vaktsineerimise hõlmatust tõsta. See ei pea paika ning tõestuseks on kümned tuhanded kaitsesüsti teinud inimesed, kes vaktsineerisid ennast perearsti juures, koolides, vaktsineerimisbussis või -punktis. Kõiki neid võimalusi oleme väga aktiivselt turundanud eri kanalite pidi.
Siinkohal tänan kõiki, kes on ennast vaktsineerinud! Samuti meie partnereid avalikust ja erasektorist, kelle abiga info vaktsineerimise kohta pidevalt jõuab pea iga lasnamäelaseni erinevate kanalite pidi: olgu selleks traditsiooniline meedia, otsepostitus, SMS haigekassalt või kõne perearstilt, reklaam teles või plakat trepikoja uksel (viimast ma polegi nii massiliselt kohanud mujal kui Lasnamäel).
Personaalsuhtlus
Viimastel nädalatel lisaks vaktsineerimisele pannakse rõhku ka nõustamisele, et inimesed saaks tervishoiutöötajaga näost-näkku suhelda ja vaktsiinidega seotud hirme ja muresid arutada. Ka see lähenemine on palju inimesi toonud vaktsineerima. Siinkohal suur kummardus kõigi tervishoiutöötajate, eriti nende ees, kes põhitegevuse kõrvalt pühenduvad ka hädavajalikule selgitustööle. Uus Lasnamäe nõustamis- ja vaktsineerimiskeskus teeb oma uksed lahti juba 30. oktoobril kultuurikeskuses Lindakivi.
Selmet ainult kritiseerida ja inimestele, koolidele või tervetele linnaosadele näpuga näidata, võiks kõik kriitikud peeglisse vaadata ja pingutada selle nimel, et vähem inimesi koroonasse haigestuks.
Näiteks Jürgen Ligi võiks esmalt uurida erakonnakaaslasest haridusminister Liina Kersnalt, kuidas hakkab praktikas välja nägema tuhandete testide tegemine pealinna suurtes koolides. Rääkimata sellest, et Kersna mõistab hukka Tallinna linna otsust osalise distantsõppe kohta, aga ise ei tegutse sugugi otsustavalt. Reformierakonna tipp-poliitikute käed rüpes istumine või läbimõtlemata otsuste kehv kommunikeerimine ainult külvab segadust ning ei aita viiruse leviku pidurdamisele kaasa.
Ei lähe üht miljardit aastakestki, kui maakera on muutunud inimesele täiesti elamiskõlbmatuks – Päike nimelt ei püsi paigal, vaid kuumeneb aja jooksul ning seda ei väära ükski kliimakonverents.
On heaks tooniks põlastada kosmosesse kippuvaid miljardäre-rikkureid nagu Jeff Bezos, Elon Musk ja Richard Branson, kuid pikas vaates ajavad nad õiget asja. Meil, meie järglastel tuleb kolida Marsile või kaugemalegi. See on vältimatu. Tulevased põlved vaatavad neile meestele tänuga. Ka Eestis tuleks juba uurida Marsi gloobust ja seal sobivat kohta otsida, kuhu võiks tulevikus rajada neo-Revali või uus-Tartu.