Keskkonnaminister Erki Savisaar tänas juhtkogu tehtud töö eest ja ütles, et nüüd saavad arengukava eelnõu kooskõlastusringil veel kord hinnata ja täiendada huvigrupid. „Suur töö on tehtud, aga palju arutelusid on veel ees: lõpliku punkti paneb metsanduse arengukavale riigikogu,“ sõnas keskkonnaminister.
Minister on rahul, et metsanduse uue arengukava (MAK2030) alates 2018. aastast käinud koostamine, kuhu on erineval moel panustanud ca 700 inimest, on nüüd teadlaste eestvõttel päädinud selleks kümnendiks ka konkreetsete numbriliste eesmärkide seadmisega.
„Mõõdikud aitavad meil 2030. aastal hinnata, kas praegu seatavad eesmärgid olid üheksa aasta jooksul täidetavad ja kas meie metsad vastavad seatud ootustele,“ ütles Savisaar. Näiteks seab arengukava kindlad sihid, kui palju tuleks suurendada hooldusraiete pindala ja erametsade uuendamist. Samuti on eesmärk suurendada paranenud või soodsas seisundis loodusdirektiivi metsaelupaikade ja metsaliikide arvu, kasvatada metsasektori lisandväärtust ühe töötaja kohta ja viia lõpule looduslike ajalooliste pühapaikade inventuur.
MAK2030 üldeesmärgi – Eesti metsandus on kestlik – saavutamiseks on kavandatud ja kirjeldatud tegevusi kolme alaeesmärgi abil:
* metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga;
* metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline;
* metsandus on kaasav ning arvestab metsade sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega.
Arengukavakoostamise juhtkogu teadlaste esindaja, Eesti Maaülikooli professor Rein Drenkhan tõdes, et nii suure avaliku huviga kava koostamine ei olnud lihtne töö. „Erinevate erialade teadlased arutasid meie eelkäijate tehtud tööd ja ka arengukava tööversioonile laekunud ettepanekuid,“ selgitas ta. „Kõikide ettepanekute juures on ka arvestamise/mittearvestamise põhjendused.“ Drenkhan nentis, et kavas on palju viiteid teadus- ja uurimistöödele.
Juhtkogu otsustas, et metsade kasutamise seisukohast on MAK2030 eesmärk liikuda metsade ühtlase kasutuse poole. „See oleks tasakaalus looduskeskkonna võimaluste, ühiskonna vajadustega ning erinevate huvigruppide soovide ja ootustega,“ ütles Drenkhan.
Juhtkogu leidis, et metsapoliitika kujundamises tuleb anda keskkonnaministrile nõu andvale organile – metsandusnõukogule – edaspidi selgem raamistik ja roll. Sel moel saab erinevaid huvigruppe kaasata metsandusotsuste tegemisse, milleks on näiteks raiemahtude jälgimine, teostamise viisid, jms.
„Võrreldes eelmiste arengukavadega on selgemini välja toodud kliimamuutustega seonduvad ohud ning liikide arvukuse vähenemise ja võimaliku kao riskid,“ ütles juhtkogu esimees, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. „Arengukavale tehakse veel keskkonnamõjude ja teiste oluliste mõjude strateegiline hindamine ning uue aasta algul korraldame infopäeva kõikide huvigruppidele,“ kirjeldas Lamp lähiaja plaane seoses arengukavaga.
Soome peaminister Sanna Marin rikkus pärast koroona nakkusega kokkupuudet baaris hommikuni pidutsedes valitsuse enda antud juhist, mis anti välja 26. novembril.
Valitsuse 26. novembri juhise kohaselt peavad valitsuse liikmed vältima kontakte niipea, kui nad saavad teada kokkupuutest koroona nakkusega, vahendab Iltalehti.
METS ON ELUSOLEND JA TEMAS ELAVAD ELUSOLENDID. NII “LIHTNE” SEE ONGI. IKKA EI SAA ARU?
SUHTUMIST ELUSOLENDITESSE REGULEERIB NORMATIIVEETIKA, MIDA EESTIS ÜLDSE EI OLE JA KOGU MAAILMAS JÄÄNUD 10 KÄSU TASANDILE….Mille järgi koostatakse ka seadused,
TULEB LEIDA LIHTSALT UUED MAJANDUSHARUD METSAMAJANDAMISE ASEMELE.SELLEKS PEAB OLEMA MÕISTUST JA SÜDANT. MAJANDUSALAD, MIS POLE KAHJULIKUD TEISTELE ELUSOLENDITELE. TULEB ELADA LAHTISTE SILMADE JA SÜDAMEGA JA MÄRGATA, MIDA TEGELIKULT VAJATAKSE. SEDA NIMETATAKSE KA EMPAATIAKS JA INIMESTE OLEMASOLU PÕHJUS ONGI VAID SELLES, ET SEDA ARENDADA JA SELLE JÄRELE TEGUTSEDES MAAILMA MUUTA .VÕI MUUTMATA JÄTTA. KUI SELLEGA HAKKAMA POLE SAADUD -JA EI OLE- SIIS KAOTATAKSE nn.”INIMENE” ÄRA JA TEMA JÄRGLASED KA.
ma ei oleniisugune hingeline, nagu eelmine esineja. metsa on eluaeg raiutud, ja raiuda ju võib ja tegelikult peabki nii, et sama palju juurede kasvab kui raiutakse, ja see ei peaks eesti metsalisuse juures sugugi raske olema, kui liiga ahneks ei mindaks, ka riik nende hulgas. tegelikult pole mulle aga selge see euroopa co sidumise jutt. eesti on minu teada üks suurema % metsaga maa + suured soostunud alad, ja ikkagi EU diktreerib meile metsa ja turbatootmist, kas meie peame nüüd lagedaks raiutud euroopa co kinni püüdma ja ikkagi co-kvoote hingehinnaga ostma. kas ma saan õigesti aru, see on nüüd teine teema, et ka eesti energia saab oma elektri eest börsihinda koos selle kõigi kõikumistega. riigi ettevõtte, nii et raha peaks lausa sisse voolama, nii et riigil poleks patt meie elektriarved kinni taguda. nüüd me näeme reformi tõelist palet, käibemaksu ei raatsi alandada, see selleks, aga kui maailm on otsustanud ettevõtetelt 15% (ainult!) tulumaksu küsida, siis eestike ja ei tea mis kaalulustel ka u ngari, ei ole sellega nõus. miljonäri kasum pole tulu, aga töölise palk on tulu!?
OLEKS KENA KÜLL KUI MEIE PÜÜAKSIME SELLE CO KINNI. SEST SEE TÄHENDB, ET ME EI RAIU METSA.
JÄTAME RABAD RAHULE. KÜIGEM SELLE EEST HÜVESID TEISTELT.
METSA ON ELUAEG RAIUTUD. KUI SA SEL VIISIL SUHTUD !- ON ELUAEG RAIUTUD, TAPETUD INIMESI JA SIGU,
SIIS EI MUUTUGI MISKI. NII ON TEHTUD. AGA NÜÜD, TÄHENDAB, TULEB TEISITI TEHA. LEIDA UUED MAJANDUSALAD. NEED UUED ASJAD PEAVAD RAJANEMA UUELE SUHTUMISELE = EETILISELE VUNDAMENDIE,
SEST MUIDU NUUMAME KAHJULIKKU TEADUST JA ARENGUPEETUSEGA MAJANDUSHARUSID, MIS TEKITAVAD HÄVINGUT ELAVALE. SEE OMAKORDA MEILE ENDILE. RAHAMAJANDUS ONGI JALGU JÄÄNUD = KURJAJUUREKS MUUTUNUD= OMA AJA ÄRA ELANUD.
ISSAND, EI JAKSA SEDA LOLLI PRAGMAATIKUTE MÖRINAT ENAM KANNATADA KES EI TAHAGI MUUTUDA.
SEST VANAD MÕNUD, VANAD HARJUMUSED.
EESTI KEELDE UUED SÕNAD SISSE VIIA _ TUNDETÖLPLUS ja RAHALOOGIKA.
NAGU MINGI LOLLI TROLLIGA VAIDLEKS. MUL ALLERGIA SEST JUBA! METS ELAB! KÕIK TEMAS ELAB, PUUD,LOOMAD,KALAD,LINNUD. TULEB AUSTADA ELU !!! TULEB MUUTA HARJUNUSI, NENDE ASEMEL LEIUTADA UUED MÕNUD JA KASUD = EETILISED ! SAATE SEST ÜKSKORD ARU ????????????????!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
PROBLEEME EI SAA LAHENDADA SAMALT TASANDILT ,KUS NAD TEKKISID.- A.Einstein
ELU ON NAGU JALGRATAS ,AINULT EDASI LIIKUDES PÜSID TASAKAALUS (st.ei kuku) A.Einstein
ELEKTRIPROBLEEMID LAHENEVADKI SIIS KUI EETIKA KANNUSTAB AUSTAMA ELU ENDA ÜMBER, HOOLIVALT KÄITUMA JA SUNNIB LEIUTAMA SEEGA JA ELLU VIIMA UUED VÕIMALUSED ENERGIATOOTMISEKS.
ILMA TAHTETA, TUNDETA, SÜDAMETUNDETA ,ASTUDES VASTU RAHALOOGIKALE, SEDA EI SÜNNI JU.JA SIIS KANNATAME KÕIK. SEE ON BAASTURVALISUSE ALUS, SELLINE SUHTUMINE.
minule vastaja – sa ajad nii lolli jama. et ma ei vaevu sellesse isegi süüvima
KAHUKS ON SINUSUGUSEID PALJU, KES EI OLEGI SUUTELISED, SELMET TAHTELISED SELLESSE SÜÜVIMA.
LUI OLEKSID VÕIMELISED-TAHTELISED OLEKS MAAILM PAREM PAIK.
TÄNU LOLLIDELE SAAB SELLEST PÕRGU KA TEIE JAOKS.
nime ei ütle vastus – kas sa tark oled ka kuulnud, et metsas on küll elu, aga käib ka pidev elu hävitamine, kõik elav sööb teist elavat. sinusuguste idiootide a la greteke arusaam on põrgule lähemal kui näiteks kasvõi eesti energia kasumiahnus. tead mul on üks suur puudujääk – ma ei salli lolle!
SUL TÕESTI PUUDUSEID PALJU, ET ENNAST “TARGAKS” PEAD.
KUI MINUSUGUSED GRETEJESED EI OLEKS MAAILMA MUUTNUD , SELLE MUUTUMISELE KAASA AIDANUD
PÜSIKS KIVIAEG EDASI JA INIMESED SÖÖKSID ÜKSTEIST, KEHTIKS ORJUS (põhjaosariigod läksid sõtta lõuna vastu küll töösturite sõjaässituste ja kasumi tõttu, kapitalism vajas ruumi ja arenguid)AGA SÕDURID PÕHJAST VÕITLESID IDEAALI NIMEL -KAOTADA ORJUS JA SELLE IDEAALITA POLEKS SÕDA EHK VÕIDETUD- SELLE IDEAALI ANDSID GRETEKESED OMA SÕDAMETUNDE JÄRELE. NAGU NAD AMDSID IDEAALI LÕPETADA LASTE
PIDAMINE VANEMATE OMANDUSEKS, KEDA VÕIS SURMATA, ÄRA MÜÜA, TÖÖLE SUNDIDA VÕRDELT TÄISKASVAUTEGA, POLELS KA NAISI PÄRISINIMESTEKS PEETUD, POLEKS LOOMAKAITSET jne.
SEE MIS LOODUSES TOIMUB ON DISHARMOONIA. UNIVERSUM ILMSELT (looderavasti) PÜÜAB LUUA SELLES
HARMOONIAT, MILLEKS EHK KASUTAB ARENENUMATE LIIKIDE ABI, NEID TEKITADES JA KUI NEIST POLE TÖÖRIISTU, SIIS HÄVITADES. NAGU INIMEST. st. EELDATAVASTI ON UNIVERSUMIL OMA EETIKA- HEADUSE EETIKA,MILLE POOLE TA LIIGUB. ÜKS USA ÜLIKOOLI BIOLOOG- FILOSOOF TEADLANE, VÕTTIS ENNAST TÖÖLT LAHTI, ET SEDA UURIDA.
SUL POLE MINGIT ÕIGUSTUST TALITADA METSLOOMA KOMBEL, SEST NEMAD SEAL METSAS NII TEEVAD.
INIMKONNAL EI OLE. INIMKOND ON VÕIMELINE OMA TEADUSLIK-TEHILISE POTENTS: (sõjatööstus, kosmosetööstus, geneetika jms.)LOOMA HARMOONIAT- HOOLIVUST-HEADUST JÄRJEST LAIENDADES SEDA
TEISTELE ELUSOLENDITELE, MITTE EID HÄIRIDES JA HÄVITADES. PRAEGU TA PARASITEERIB TEISTEL ELUDEL.IARASIIDID ON KA SOOLENUGILISED OMA MÕISTUSE JA EETIKAGA. TAHAD SA OLLA SAMAL TASANDIL HINGE POOLEST.?
SINU ARVATES ON MAAILM LODUD SINUSUGUSTELE KASUTAMISEKS JA MÕNU TOOTMISEKS. AGA POLE TEPS MITTE. SELLISE LOLLI ARVAMUSENI OLED JÕUDNUD PEALISKAUDSE KRISTLUSE LÄBI, KUS ÕPETAKAD POLE VIITSINUD JA SUUTNUD PIIBLIT ÕIGESTI LAHTI MÜTESTADA SU ESIVANEMATELE, ET NEILE MEELE JÄRELE OLLA. NII ON SINDKI NAGU INIMKONDA KASVATATUD VAIMUS, ET OLETE ISSANDA (Universumi)
PAILAPSED. AGA EI OLE ! KUI TOODATE KURJUST= DISHARMOONIAT, JA SEDA TOODATE, POLE TEID VAJA JA
KUULUTE HÄVITAMISELE: AINULT SEE KÕIK TOIMUB ÜLIMALT AEGLASELT, SAMAS KA HETKES, KUS BAASTURVALISUS VALITSEB VÕI EI VALITSE TEIE ELUKESKKONNAS.
TARK INIMENE, KES EI TEA, KÜSIKS NÜÜD, ET MISASI SEE BAASTURVALISUS ON. AGA SINA MITTE. SA OLED HINGELAISK st. KARDAD TEADA SAAMA MIDAGI, KUS SUL TULEKS TEISITI MÕELDA, HALBU HARJUMUSI MUUTA. NENDE ASEMELE LEIUTADA UUSI HARJUMUSI, MÕNUSID JA VAJADUSI, MIDA EI PRA RAHULDAMA
TEISTE ELUDE ARVELT. AGA VANAVIISI ON ODAVAM, LIHTSAM. ARENGUPIDURIKS ON RAHAMAJANDUS SAANUD.