Kahtlemata väga sobiv ajastus meeleavalduseks – me pole ühes kriisis, vaid mitmes ning seda juba liiga pikalt.
a 200-miljoniline pakett detsembris, millega vähendati elektri ja gaasi võrgutasusid ning loodi kompensatsioonipakett, oli samm õiges suunas, kuid paraku on kõrged kütte- ja elektriarved ületanud ka perede kõige pessimistlikumaid ootusi ning leibkondadele mõeldud kompensatsioonipakett tekitanud tunde bürokraatlikust õudusunenäost kodanikele ja omavalitsustele. Õigustatult või mitte.
Lisades siia juurde juba aastaid väldanud koroonakriisi, aga ka riigieelarves ette nähtud kokkuhoiukohad ning julgeolekuolukorra, on kompott muutunud toksiliseks. Just seetõttu pole lisameetmetest pääsu – küsimus on laiem kui elektriarve. Riik peab näitama, et inimeste ja ettevõtete muret mõistetakse. Jaht suurte sarvede ja kauni sabaga eelarvetasakaalule peab sellises kontekstis ootama.
Kiirus ja lihtsus on võti
Eelmise aasta lõpus tehti valitsuses olulisi otsuseid. Sellises mahus abipakette Eestimaa elanikele on raske lähiajaloost leida ning väikeriigi jaoks on see kahtlemata märkimisväärne. Koalitsioonipartnerite vaidlustes sündis vähemalt tõelaadne toode, olgugi, et pingpong oli pingeline ja pikk. Lausa nii, et Keskerakonna käitumist ja selle esimehe järjepidevalt pakutud meetmeid peeti jonnimiseks: leppige ometi kokku ja korras, saab rahulikke jõule pidada!
Nende raskete arutelude käigus sündisid aga vajalikud kokkulepped ning täna näeme, et Keskerakonna seisukohad olid vägagi aktuaalsed. See polnud jonn, vaid ettenägelikkus, mis täna on saanud reaalsuseks. Kokku lepitud meetmed ei tekitanud ühiskonnas aga piisavalt kindlustunnet. Jaanuaris saabunud arved löövad pikali mitte ainult basseiniomanikke, vaid ka keskklassi ja vähem jõukamaid nii korterites kui ka eramajades. Eesti inimestele ja ettevõtetele on kõrgete energiahindade tõttu vaja abikätt.
Just seepärast pakume valitsuserakonnana täna vajalikke lisameetmeid. Lühikeses vaates tuleks järele jäänud talvekuudel aidata tasuda elektri- ja gaasiarveid poole võrra ning kompenseerida juriidilistele isikutele elektri võrgutasu täiel määral kehtiva 50% asemel. Võib muidugi küsida, miks nii palju ja kõigile. Kõik pole ju abivajajad! Minagi pole ja ega ma tunne ka suurt soojust südames teadmisega, et minu maksuraha võib toetada kedagi tema koduse spaa ülevalpidamisel. Kahtlemata on kõigile korraga lähenemisel miinuseid.
Meetme kiirus ning nullbürokraatia kaaluvad selle aga üles. On tuhandeid nüansse, mida ei ole võimalik arvesse võtta – defineerida abivajaja ainult sissetuleku järgi on okkaline tee. Näeme seda meediaski esitatud lugude pealt, et mitte kõik eramajas ning küttesüsteemi uuendanud inimesed pole häbematult jõukad.
Ei ole seda ka pensionärid või pered, kus tuleb valida elektriarve või laenu maksmise vahel või kus tuleb palgale lisa hankida lühiajalise kõrge intressiga laenuga, sest palk läheb kommunaalarveteks. Ka fikseeritud paketiga inimesed peavad meetmest kasu saama ega tundma, et turvalisema, aga suvel ka kallima elektri valimise tõttu neid karistataks. Lisaks on kallite sisendite tõttu ootamas tõenäoline hinnatõus, sealhulgas toidu- ja esmatarbekaupadele, mis kasvatab survet kõigi Eesti elanike rahakotile veelgi.
Loomulikult on tegemist meetmetega, mida ei saa jäädagi maksma. Keskerakond on pakkunud, et need kehtiks kolm kuud, edasi tuleb nii riigil kui igal indiviidil endal teha tulevikku vaatavaid mõistlikke otsuseid. Riigil tuleb suurendada tootmisvõimsusi ning kiirendada tuuleparkide rajamist. Elanikud peavad üle vaatama oma tarbimisharjumused ning investeerima kodudesse, soojapidavusse ning küttesüsteemi nii palju kui võimalik.
Tänased hinnad on aga anomaalia ja külm dušš, mida ei osatud ette näha. Seda tuleb tahes tahtmata arvestada, mitte parastada. Edaspidi tuleb olla meil kõigil targem.
Ahi on külm, aga katel keeb üle
Vaatamata sellele, et elektriahjud huugavad Eestimaa kodudes tavapärasest vähem, on katlad siiski keemistemperatuuril. Kui poliitikuid siunav postitus saab sotsiaalmeedias üle 13 000 jagamise ning kaunite ballaadidega silma paistnud laulja kutsub vastu seisma elektri hinna türanniale, tuleb poliitikutel seisatada ja mõelda hoolikalt järgmisi samme.
Seda enam, et koroonakriis on ühiskonnas juba tekitanud väga suuri lõhesid ning seda on varmalt ära kasutanud ja kasutamas hulk seltsimehi, et tekitada segadust ning pahameelt juurde. Juba on opositsioonipoliitikutelgi silmad särama läinud ning korraldatakse meeleavaldust. Kahtlemata väga sobiv ajastus – me pole ühes kriisis, vaid mitmes ning seda juba liiga pikalt. Vaatamata Eesti inimeste rahulikkusele ja kainele mõistusele on pusletükid paraku asetumas nii, et küsimus on juba ühiskonna tervises, aga see puudutab juba ka me julgeolekut.
Aasta on alles alanud, kuid parafraseerides Eesti popkultuuri teost, tuleb tõdeda, et elekter on jälle õhus me vahel ning üle on kuumenemas meie ühine vooluahel. Tegutseda tuleb kiirelt.