Stenbocki maja, 3. veebruar 2022 – Valitsuse liikmed arutasid tänasel kabinetinõupidamisel riigi valmisolekut tulla toime Venemaa sõjategevuse suurenemise tagajärgedega. Valmisolekut kaardistati kogu laiapindse riigikaitse ulatuses. Eestile otsest sõjalist ohtu pole, kuid igal inimesel ja organisatsioonil tuleb valmis olla mõjudeks, mida toob kaasa sõjategevuse laienemine Ukrainas.
„Venemaa vägede koondamine Ukraina piiridel ja agressiivne käitumine kogu Euroopa julgeoleku vastu sunnib meid põhjalikult valmistuma sõjategevuse suurenemisega kaasnevaks kriisiks,“ ütles peaminister Kaja Kallas.
Peaminister rõhutas, et liitlassuhete kõrval on Eesti julgeoleku vundament iseseisev kaitsevõime ja kogu laiapindne riigikaitse. „Peame ühiskonnana olema valmis nii sõjapõgenike vooluks, energiakriisi süvenemiseks, küberrünneteks kui ka laiemaks majanduslikuks ja sotsiaalseks mõjuks. Valitsusel on plaan, kuidas tõsta riigi valmisolekut ja tulla toime selliste olukordadega. Valitsuse liikmed tutvustasid oma valdkonna vastavaid tegevusi. Selle käigus kaardistasime kitsaskohti, mis vajavad veel läbimõtlemist ja täiendavaid tegevusi,“ lausus Kallas.
Välisminister Eva-Maria Liimets tõdes, et ärevas julgeolekupoliitilises olukorras on välisministeeriumi põhiülesanne suhelda tihedalt liitlastega, olla valmis toetama Ukrainas Eesti kodanikke ja teha aktiivselt tööd rahvusvahelistes organisatsioonides. „Esimese eesmärgina on välisministeerium pühendunud igasuguse eskalatsiooni ärahoidmisele, kuid oleme valmis kõigi võimalike arengute puhul aitama Ukrainat ja oma kodanikke,“ sõnas Liimets.
Kaitseminister Kalle Laanet tõi välja, et Eesti jätkab sõjalise riigikaitse ja kaitsepoliitiliste eesmärkide elluviimist, mis saab kiirenduse tänu valitsuse hiljutisele kokkuleppele eraldada meie julgeoleku tugevdamiseks täiendavalt 380 miljonit eurot. „Kollektiivkaitse töötab ja tänaseks on Eesti iseseisev kaitsevõime täielikult integreeritud NATO kaitselahendisse,“ tõdes ta. Laaneti sõnul on ees ootamas tihe õppuste periood ja seda nii maa- ja õhuväedomeenis kui ka meredel. „Sõjaliste õppuste kontekstis on käesoleva aasta tippsündmuseks Eestis kindlasti õppus SIIL2022. Meil kõigil on riigikaitses oma roll – sõjalises riigikaitses loeb iga okas.“
Siseminister Kristian Jaani sõnul on olukord Eestis ja välispiiril rahulik, kuid samas peame alati olema valmis igaks situatsiooniks. „Keerulised olud tabavad meid tihtipeale ootamatult, kuid peame jääma ühtseks,“ märkis minister. „Taolistel puhkudel peavad valmistuma nii riigi, omavalitsuste kui ka erasektori organisatsioonid ja muidugi on vajalik iga inimese valmisolek,“ märkis Jaani. „Samuti on tähtis vabatahtlik panus – selline abi on väga oluline ja kõigil tasub mõelda, millises valdkonnas saaksid nemad aidata.“
Võimalike kriiside ajal on eriti oluline roll kohalikel omavalitsustel. „Just kohalikud omavalitsused peavad kriisiolukordades kohapeal tagama esmaste teenuste kättesaadavuse ja inimeste toimetuleku,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Seepärast tuleb kõigil ministeeriumitel ja riigiasutustel täpsemalt ja detailsemalt oma plaanid omavalitsustega läbi arutada ning kriisiõppustel läbi harjutada. Protsessi koordineerib päästeamet läbi regionaalsete kriisikomisjonide. Kriisiolukorras peavad kõik teadma, kuidas nad tegutsema peavad.“
Pingete eskaleerumine Ukrainas võib regioonis kaasa tuua mõjusid nii majandusele laiemalt kui energiajulgeolekule ja küberturvalisusele. „Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne on ennetada ja lahendada teenuste toimepidevuse häireid ja kriisi mõjusid riigi majandusele ja varustuskindlusele,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tõdes, et sõjalise eskalatsiooni oht Ukrainas on halvendanud oluliselt küberturvalisuse olukorda. „Eesti digiühiskonna sõltuvus side- ja infosüsteemidest ning elektroonilistest teenustest on suur ja seetõttu peame küberturvalisusele pöörama kõrgendatud tähelepanu.“ Minister lisas, et küberturvalisuse olulisusest on räägitud aastaid, hiljemalt nüüd peavad kaasnema tegevused, mis päriselt turvalisuse taset tõstaksid.
„Ettevõtete ja asutuste juhid peavad hoolitsema oma side- ja IT süsteemide baasturvalisuse, varuplaanide ning kriisivalmiduse eest ennekõike ise,“ ütles Sutt. Ministri sõnul saab riik kesksete võimetega olla abiks küberintsidentide lahendamisel, kuid ennetavate meetmete rakendamise ja varuplaanide olemasolu vastutus lasub organisatsiooni juhtidel. Ka üksikisik saab enda valmisolekut küberturvalisuse vallas kindlustada. Iga inimene, kes kasutab Eesti e-teenuseid, võiks endale luua kolm identifitseerimise viisi: ID-kaart, mobiil-ID ja smart-ID.“
Maaeluministeeriumi valitsemisalas avaldab julgeolekuolukorra pingestumine Ukraina suunal mõju eelkõige toidusektorile. Ministeerium on võimalikud riskid kaardistanud ja tegeleb nende maandamisega koostöös teiste institutsioonide, sektori esindusorganisatsioonide kui otseselt ka toidu varustuskindluse seisukohast oluliste ettevõtetega. „Ukraina kriisi eskalatsiooni mõju võivad sektorile avaldada nii välistööjõu osaline naasmine Ukrainasse kui võimalik energiakandjate hinnatõus või ajutised probleemid varustuskindluse tagamisel,“ nentis maaeluminister Urmas Kruuse. „Tangu ja tikke ei ole vaja ülemäärastes kogustes hakata varuma, meie toidusektor on tugev ja kriisideks üldiselt valmis, ent igal inimesel võiks mõistlik tagavara esmatarbekaupu kodus olla. See aitab meil olla valmis ootamatuteks olukordadeks, mis ei pea tingimata olema sõjast tingitud kriis.“
Kultuuriministeerium andis ülevaate, et ukrainlased on venelaste järel suurim vähemusrahvuse grupp Eestis. Praegu elab Eestis üle 12 000 ukraina kodaniku ja kokku umbes 30 000 ukrainlast. Ukrainlaste arv on Eestis viimastel aastatel kasvanud.
Ukrainlaste kogukond on Eestis tugev ja nende esindusorganisatsioonid on olnud riigile aastaid usaldusväärseks ja heaks partneriks. Kultuuriminister Tiit Terik tõdes, et see on eriti oluline kriisiolukorras. „Organisatsioonid aitavad hoida sidusust kogukonna sees ja vahendada usaldusväärset infot. Tallinnas asuv Ukraina Kultuurikeskus on olnud ka varem kriisiolukordades Ukrainale appi tulnud. Näiteks on keskus toimetanud humanitaarabi, sealhulgas rahalist abi, Ida-Ukraina sõjategevuses kannatada ja haavata saanud ukrainlastele. Riik omakorda toetab ka rahaliselt neid organisatsioone ja see abi jätkub.“
Valitsus koguneb julgeolekuolukorda arutama regulaarselt iga kahe nädala tagant või vastavalt vajadusele.
Soovitusi isiklikus plaanis kriisis valmisolekuks ja käitumisjuhiseid võimalike kriisidega toimetulekuks saab lähemalt lugeda siit:
https://www.rescue.ee/et/
https://maablogi.wordpress.
BIDEN ON PEAMINE SÕJAÕHUTAJA Enne tema tultkut oli juba rahulok ukrainas. Eks seni provotseeritakse Venemaad kuni sõda tõepoolest võib tulla aga Venemaa ei taha seda sõda. Aga nii mõnedki riigid tahaaö Poola käitub häbematult, on teisigi. Ka meil on mõnedel poliitikutel hambad irevil ja tahtmine sõja järele suur ega muidu ei topiks oma nina sinna kuhu pole vaja ja ei aitakskaasa vihavaenu õhutamisele.
Meie valitsus peaks tegelema oma riigi asjadega ja jätma Ukraina rahule. venemaa ei alusta sõda vaid hkkab kaitsma omasid kui Ukraina alustab sõda. Ja süüdi on kõigepealt Biden kellel juba valimiste ajal oli omal maal palju vaenlasi ja seda näitas ka Kapitooliumi vallutamine ja küllap tal on nüüd küllalt vaenlasi. biden ei saa sõjata läbi. Kui tuli võimule läks esimese asjana Süüriat pommitama.Mis teda küll nii tigedaks on teinud, aga ehk on kade meel et Venemaalon rahulik ja valimised läksid hästi. Venemaal elab palju ukrainlasi ja nad on rahul oma eluga.Taheti küll saata Venemaad lähestama mees kes õnneks on vanglas.
Ukrainas ei alga sõjategevus ehkki seda väga soovitakase kui teised riigid jätavad oma sõja õhutamise ja ja ukrainlased ehk bandeeralased jätavad järgi Ukrainas elavate venelaste tapmist, nende kodude lõhkumist. Venelane Venemaalt ei tohi isegi oma vanematele raha saata. Pensionid Ukrainas on imepisikesed. Mõned teised riigid nagu Argentina mis on vallutatud USA poolt, Soome, Itaalia ja veel mitmed riigid kes ei taha sõda on tublid ja ei sekku. Poola poliitikud on nii vastikuks läinud, ei meeldi mitmete riikide käitumine kes õhutavad sõda. Meie Eesti on ka selliseks läinud et võime üelda sellist Eestit me ei tahtnud. Pakjus on süüdi Reformierakond. Reformierakondlased pole meie rahva heaks midagi teinud, valetanud ja vassinud. nii saadi taas võim kätte. Jube mis tpimub.
võiks teada, et paljud ei saa emdale lubada nutitelef. seega SMART ja M0BIIL ID. Elate kui teises ilmas, kuidas siis juhtida saab kui olusid ei tunne? Ja paljud ka mingeid varusid muretseda, sest elavadki peost-suhu.
veel vähem jaksavad mm.energeetilise krisi vastu kindlustada kui ahju ega burzuikatki osta ja üles panna jaksa,
ja vanad ei käitle enam puidki. Ega jaksa pensionist ravimivarusid soetada, Liiga sageli jäävad rahuajalgi vajalikud ostmata.
Pole ju vaja pidevalt Venemaad haukuda kui Hiinat nimetada ei julge. Tuleb odavam naabriga läbi saada.
Ukraina okupant USA , NATO blokk on 30. a süstinud Ukrainasse russofoobiat – fašismi ( Nõukogude ajal nn. Ameerika hääl- ka Eestile iriseti lubati valget laeva ) Päevas päeva relvi relvi juurde. Putin välisriikidele- andke Ukrainale raha- miks te ei aita majandust !
Küll karjusite 1990- dal- venelased riigist välja- ja nii paljudes NSVL- riikides- nii konfliktid , tapmised.
Vastik suhtumine ukrainlased , venelased -lõhestamine. Oli nn. Kiievski russ. jne. Suures impeeriumis rahvas segunenud(. Ainus Impeerium, kus ideoloogia ühtsusele suunatud). Ukraina piirkonnas rohkem tumeda kulmulisi ( see türgi okupatsioonist). Eks siingi sakslane põrutas talunaist , aga peremees pidi vagusi teisel pool seina lebama – toetun oma tuttava ütlusele ka poja nina kuju peremehe omast erinev !!! . Pole vaja seda vere puhtust kellegile ette kirjutada- vaid mida tehakse teatud piirkonna rahvastega. Mida lasevad rahvad endiga teha- kui pimedad nad on.
Kõnealuse piirkonna rahvas pime ja ei näe endi sisemusse – kes nad on. Golodomorist. Miks NSVL-lt sooviti just vilja vastu.. ( anglo- sakside kavalus). Enim Ukraina piirkonnas tekitati näljahäda.. Ei tulnud keegi võõras sinna vilja ära võtma- ikka ise -taplevad tänini. . MH. Taasiseseisvunud Eestis meie alevis: Endine partorg- kommunist tõmbas esimesena riigilipu vardasse ( sini-must -valge lipu). Külamehed sundisid maja põletuse ähvardusel lipp maha võtta-., Nemad olid kunagi saanud karistuse, sest panid selle külanõukogu vardasse.
Banderalased ei näe , kes tegelikult nende vaenlased- Pimedad marurahvuslased hävitavad oma iseseisvust ja ei saa aru, et neilt võeti Venemaa ära ( ka meie)
SÕJAÕHUTAJAD PA PAANIKA TEKITAJAD PANGE OMALE KOHAD USA-S KINNI KUI BIDEN EI LÕPETA OMA SÕJATEGEVUST JA EI JÄTA TEISED RIIGID RAHULE. SÕDA EI TULE KUI LÕPETATAKSE SEE SÕJATEGEVUSEKS PROVOTSEERIMINE. ENNE BIDENI TULEKUT OLI KÕIK JUBA RAHULIK.
Reformierakondlased pole meie rahva heaks midagi teinud ja nüüd on veel sõjaõhutajad ka.Õnneks neist ei olene välispoliitikas midagi rapsivad niisama ja häbistavad meie riiki.
omapärane psühholoogiline fenomen – ohu SIMULEERIMINE kogu valitsuse tasandil!
Ja miks Ukrainalt Minski lepingute täitmist ei nõuta! (lepingute järgi tuleb neil rahvavabariikidele autonoomia anda) – veel mõni aeg tagasi ei saanud Minski lepetest kisamata päevagi mööda, aga kohe kui Ukraina nendega toppama jäi, vaikis ka „vaba ajakirjandus“ , sest ta on ju NII-NII „vaba“!
Ehk võiks teema juures ka Ukraina arvamust kuulata:
Selles pöördumises lugupeetav Volodimir ütleb, et ega need riskid pole esimest aastat, juba 8 aastat on ja asi pole läinud hullemaks. Hullemaks on läinud ažiotaaž (s. t ameeriklaste möla) https://www.president.gov.ua/ru/videos/bez-paniki-z-viroyu-v-ukrayinu-ta-mir-prezident-volodimir-ze-1981
Zelensky: mina olen president, mina olen kohapeal ja tean „paremine kui ükski teine president“, teadagi keda selle „teise“ all silmas pidades
https://www.err.ee/1608482582/zelenski-pidev-sojaohust-raakimine-kahjustab-ukrainat
Võib ka nii, ega mõte ei muutu. „The ECONOMIST“ ikkagi ja värske number. Siit selgub, et Ukraina valitsus ameeriklaste ülesköetavat sõjapsühhoosi, erinevalt Balti tiigritest, tõsiselt ei võta. Sellise informatsiooni eesmärk on „KÜLVATA PAANIKAT JA HIRMU“. Yet two days earlier, Ukraine’s government dismissed leaks from American intelligence officials that Russia was transporting supplies of blood to its troops at the Ukrainian border to treat potential casualties of war. “The purpose of such information is to spread panic and fear in our society,” https://www.economist.com/europe/why-ukraines-president-is-talking-down-the-threat-from-russia/21807491 „Mina olen president, asun kohapeal ja tean täpsemalt kui ükski teine president“, ütleb Zelensky, teadagi millist Joed selle teise all silmas pidades.
Ja miks sellel nõupidamisel siis Ukrainalt nende endi poolt allakirjutatud MINSKI LEPETE täitmist ei nõuta! (lepingute järgi tuleb neil rahvavabariikidele teatav autonoomia anda) – veel mõni aeg tagasi ei saanud Minski kokkulepetest kisamata päevagi mööda, aga kohe kui Ukraina nendega toppama jäi, vaikis ka „vaba ajakirjandus“ , sest ta on ju NII-NII „vaba“! Avaldage Ukrainale survet, et nad omi kohustusi täidaksid ja nõnda ühe ebastabiilsuse kolde likvideeriksid. Tuleval nädalal algabki Münchenis vastav Normandia formaadi kohtumine, “The Economisti” andmetel (vt eelmises kommentaaris viidatud artiklit) juhtiv nelik seda teeb ja kuidas siis Eesti kõrvale jääb? Millest selline tagasihoidlikkus?