Pärnu asub arutama sõprussuhete katkestamist Sotšiga

Pärnu linnavolikogu asub kahe nädala pärast korralisel istungil arutama sõprussuhete katkestamist Sotšiga, kirjutab Pärnu Postimees.

Volikogu esimees Andrei Korobeinik andis laupäeval erakorralisel istungil volikogule üle eelnõu lõpetamaks Pärnu linna sõprussuhet Venemaa linna Sotšiga. Edmond Penu esitas volikogule Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) eelnõu koroonapiirangute kaotamiseks ja Andres Metsoja andis üle eelnõu, millega volikogu mõistaks Venemaa rünnaku Ukrainale hukka. Kuid seda üle andes väljendas ta pettumust, et teised volikogu fraktsioonid ei olnud esitanud seda varem ning et volikogu ei saanud kokku kvoorumit, et seda eelnõu arutada juba samal erakorralisel volikogu istungil.

“Tegime omapoolse ettepaneku nii-öelda viimasel tunnil ja siis ei reageerinud sellele ükski fraktsiooni ega volikogu juhatuse liige,” sõnas ta.

Siim Suursild andis ühtlasi üle eelnõu, millega moodustataks Ukraina toetamiseks 100 000 euro suurune fond, mis peetakse kinni volikogu liikmete tasust.

Korobeinik võttis istungi alguses sõna Ukraina ja ukrainlaste toetuseks ning Venemaa rünnaku vastu.

“Tegu on selle sajandi kõige tõsisema väljakutsega meile. Ma usun, et saame sellest väljuda tugevamana ja kahtlemata on selles oluline roll kohalikel omavalitsustel,” ütles Korobeinik. “See tänane sõda, isegi kui see päevapealt lõpeks, on tegelikult väga pikaajalise mõjuga.”

Linnapea Romek Kosenkranius tegi seejärel volinikele ülevaate, kuidas Pärnu maakonnas antakse sõjapõgenikele abi ja mida on linnavalitsus selleks teinud ning mida plaanitakse teha.

“Tunnistan ausalt, et selle nädala jooksul ei ole kõik asjad paika loksunud,” sõnas Kosenkranius. Sotsiaalministeeriumiga ei ole kõiges ühele meelele jõutud ja kõik süsteemid ei ole veel paigas. Kuid nendega tegeldakse ning päästeameti ja politseiga tehakse koostööd, et ette valmistada veel 1500 inimese majutamist.

Rain Jung päris linnapealt, kuidas antakse sõjapõgenikele psühholoogilist abi. Kosenkranius selgitas, et piiril antakse telefoninumber, millel kaudu saavad sõjapõgenikud hingeabi, ja sotsiaalministeerium on leidnud sadakond vene keelt kõnelevat inimest, kes saavad seda otseselt teha, ja need inimesed jaotatakse maakondade vahel.

“Paljud põgenikud on maakonnakeskustest eemale läinud. Meil on üks põgenike vastuvõtmise koht ettevalmistamisel osavallas ja Pärnu-Jaagupi spordikeskus on ettevalmistamisel, seal pakutakse hingeabigi,” rääkis Kosenkranius ja lisas, et vastuvõtukeskuses antakse põgenikele igakülgset abi.

Edmond Penu tundis suurt muret selle pärast, et olukorra eskaleerudes võivad koos põgenikega üritada varjatult riiki pääseda Vene diversandid, kuid Kosenkraniuse sõnutsi on politsei- ja piirivalveameti plaanides sellega arvestatud. “Tänagi tegeleb politseiamet sellega, et saada ülevaadet, kust ja mis taustaga inimesed siia tulevad,” ütles ta.

Penu kahtles selles, sest tema teada lokkab Poola–Ukraina piiril korruptsioon ega välistanud seda siingi, ning leidis, et kuna Eesti ja Läti piir ei ole turvatud, pole diversantidel raske siia pääseda.

Agnes Pulk küsis linnapealt keeleõpetuse kohta. Kosenkranius ütles, et ukrainlased usuvad, et sõda lõpeb varsti ja nad kavatsevad kodumaale tagasi pöörduda. Aga nende inimeste suhtes, kes tahavad siia jääda, on riigi huvi, et nad integreeruksid võimalikult kiiresti, et nad saaksid võimalikult varsti tööle. Nende lastele otsitakse ukraina keelt kõnelevaid õpetajaid ja tulevikus võiksid nad õppida eestikeelsetes koolides.

BNS