Soome siseministeerium on Eesti rahvusvahelises suhtluses üks olulisemaid koostööpartnereid, kellega tehakse sisulist koostööd pea kõigis siseministeeriumi haldusala valdkondades.
Kohtumisel tõdesid siseministrid, et Ukraina sõjapõgenike vastuvõtul on kahel riigil palju sarnaseid lahendusi. Vaatamata sellele, et rändevood on tänasel päeval pigem stabiliseeruvamas foonis, on nii Eesti kui ka Soome vastuvõtu võimekus surve all. „Teeme kõik, mis meie võimuses, et oleksime valmis hätta sattunud Ukraina kodanikke abistama, seda nii kodumaal kui ka Ukrainas kohapeal. Seejuures on vajalik aga ka Euroopa Liidu tugi aitamaks eesliini riikidel efektiivsemalt toime tulla Venemaa agressioonist tuleneva põgenike kriisiga,“ ütles Jaani. Jaani sõnul on Soomega toimunud viljakas koostöö ja omavahel jagatakse infot põgenike vastuvõtuga seotud väljakutsete osas.
Rääkides Soome liitumisest NATOga ütles Jaani, et NATO liikmelisus on Eesti jaoks pikaajaline turvalisuse ja riigikaitse strateegiline prioriteet. Jaani märkis, et Eesti toetab Soome ja Rootsi soovi liituda NATOga ja lisas, et see on ka Eesti jaoks väga oluline samm, mis tugevdab kogu regiooni, sh Läänemere turvalisust.
Ukraina olukorrast rääkides ütles Jaani, et Eesti on Ukrainale andnud paindlikku ja vajaduspõhist abi nii valitsuse, vabaühenduste kui ka eraisikute kaudu ning rõhutas, et oluline on aidata varustusega ka Ukraina piirivalvet, politseid ja päästeteenistust. Kohtumisel arutati ka võimalusi, kuidas abistada Urkaina siseturvalisuse valdkonda.
Ministri sõnul on sõda Ukrainas ja Euroopa julgeolekuolukord pannud suurema tähelepanu alla laiapindse riigikaitse rahastamise Eestis. “Valitsus otsustas hiljaaegu eraldada Siseministeeriumi valitsemisalale elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tugevdamiseks aastateks 2022–2023 kokku 93 miljonit eurot. Lisaeelarvega eraldatakse 2022. aastasse ligi 62 miljonit eurot elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tõhustamiseks,” sõnas Jaani. Selle summa sees on ka valitsuse poolt aasta alguses tehtud põhimõtteline rahastusotsus, mis nüüd lisaeelarvesse lisatakse. Aastaks 2023 on tehtud täiendavaid lisaraha otsuseid 31 miljoni euro ulatuses.
Peale kohtumist Siseministeeriumis külastas Soome siseminister Päästeametit. Tutvustava ringkäigu viis läbi ameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi. Suurkivi sõnul on Eestil naaberriigi Soomega ajalooliselt kõige tihedamad sidemed. „Oleme Eesti päästesüsteemi üles ehitanud Soome näidetele, kogemusele ja abile tuginedes. Tänaseks oleme võrdväärsed partnerid ja teeme – näiteks sündmuste käigus teineteist abistades või õpikogemusi jagades – mitmekülgset koostööd,“ sõnas Suurkivi.
Järgmine Eesti ja Soome siseministrite ametlik kahepoolne kohtumine toimub 2023. aastal Soomes.
Julgeolek on kindlustatud kui jäetakse järgi vihavaenu õhutamine ja müüda maad ringi sõitmine juttudega mis maailmas midagi ei muuda. Mingi tegevus peab ju ulema et raha saada ehkki sellest meie rahvale mingit kasu pole.Kui kardate Venemaad siis olete ise süüdi kui midagi juhtubki. Vaevalt küll aga igaks juhuks tuleks jätta oma nina toppimine sinna kust teist midagi ei olene ja tegeleda oma rahva heaolu saavutamisega.