Vabariigi Valitsuse poolt koostatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on kantud märtsis toimuvatest parlamendivalimistest ja kavandatud kulutustele puudub pikemaajaline kate, lausub Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab.
“Kõrgest inflatsioonist, eelkõige kõrgetest energiahindadest tingitud väga suur maksulaekumine on inimestelt ja ettevõtjatelt võetud täiendav raha. See võimaldab teha riigikaitse investeeringuid ja tõsta teatud määral palkasid, kuid eelarve kuludele puudub pikemaajaline vaade. Energiakandjate ja esmatarbekaupade käibemaksu ja aktsiise oleks tulnud vähendada juba kevadel, siis oleks ka inflatsiooninumber olnud väiksem. Tegemist on valimiste eelarvega, kus vaid mõni valdkond on saanud tublisti raha, aga paljud katmata” tõdeb Jaak Aab. „Ettevõtjad ei saa mingit abi kõrgete energiahindadega toimetulekuks, mis kokkuvõttes viib ettevõtete sulgemiseni, töötuse kasvuni ja suurema majanduslanguseni.“
Endine riigihalduse minister toob välja mitmed valdkonnad, mis on jäetud teenimatult vaeslapse rolli. “Unustatud on kohalikud omavalitsused, kes peavad kõrgest inflatsioonist tingitud ootamatud kulutused oma eelarvest kinni maksma. Kui 2020. aastal andis Keskerakonna valitsus omavalitsustele kriisiabi 130 miljonit ja 2021. aastal 46 miljonit, siis tänane valitsus toetab kriisis kohalikke omavalitsusi kõigest 10 miljoni euroga,” võrdleb Jaak Aab.
Keskerakonna juhatuse liige on seisukohal, et Reformierakonna juhitav valitsus on keeranud selja tervishoiuvaldkonnale ja tasakaalustatud regionaalpoliitikale. “30. juunil otsustas Kaja Kallase ainuvalitsus, et Tallinna Haiglat, Rohuküla raudteed ja päästekoptereid ei tule. Teede ehitusse ja teehoidu eraldatud rahad vähenevad mitu korda, mis toob kaasa liiklusohutuse vähenemise. Samuti ei saa tuleval aastal jalgpallihallide rajamiseks toetust ükski seda esimest korda taotlev omavalitsus,” loetleb Jaak Aab vajakajäämisi.
Jaak Aabi sõnul näitas Vabariigi Valitsus eelarvet koostades üleolevat suhtumist omavalitsustesse ega arvestanud Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekuid ning seetõttu jäi allkirjastamata eelarveläbirääkimiste lõpp-protokoll. “Viimati juhtus selline asi 2015. aastal, kui peaminister oli samuti Reformierakonda kuuluv Taavi Rõivas,” nendib Jaak Aab. “Kooliõpetajate palgatõusuks leiti vahendid, kuid lasteaiaõpetajate, huvikoolide õpetajate, kohalike kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palgatõusuks peab kohalik omavalitsus vahendid leidma oma eelarvest – selleks lisavahendeid ei antud. See tähendab, et palgavahed haridus- ja kultuuritöötajatel hakkavad taas suurenema.”
“Lisaks on riigieelarves unustatud ettevõtjad, laste huviharidus ja täiendav lisarahastus tervishoidu. Tervise ja tööminister on tunnistanud, et aastatel 2025-2026 on Eesti Haigekassa eelarves kokku puudu ca 300 miljonit. See tähendab arstiabi järjekordade hüppelist pikenemist ja tulevik tervishoius paistab vägagi tume. Kahjuks ei leidnud toetust Keskerakonna ettepanek riigieelarve eelnõu sellisel kujul esimesel lugemisel tagasi lükata. Meie fraktsioon ei näe muud võimalust, kui riigieelarve tuleb põhjalikult ümber teha,” lisab Jaak Aab.