Antti Leigri, Hiiumaa Palade põhikooli direktor (KE)
Sõltuvuse ja mõnuainete teema vajab meie ühiskonnas suurt pööret ja seda riigi eestvõttel. Oleme kaotamas võimet kaitsta noort põlvkonda uute pahede eest.
Oktoobris konfiskeerisime e-sigareti algklassilapselt. Ta teadis, kus e-sigaret kodus asub, tõi selle kooli ja tõmbas sõpradega. Kuid ühele lapsele ei andnud ja too rääkis õpetajale.
Vahele jäänud lapsed jutustasid õpetajale siira elevusega, et päev varem tõmbasid nad saunas suitsu ka. Järgnes lastevanemate koosolek, mille teema oli täiskasvanute vastutus.
Vahele jäänud lapsed jutustasid õpetajale siira elevusega, et päev varem tõmbasid nad saunas suitsu ka.
E-sigaret on väga võimas tehnoloogiline vahend. Meie väikeses koolis asjad veel nii julmad pole, et mõni laps kõnniks koridoris vastu, e-sigaret tossamas. Ulakust tehakse vargsi ja varjatult.
Kuid laste suitsetamisega on lood sellegipoolest päris halvad. Võib öelda, et algklassides esineb suitsetamist juhuslikult, aga 4.–6. klassis hakkab see peale. 7.–9. klasside õpilased mõjuvad suitsetamise kontekstis nooremate kaaslaste kõrval juba nagu vanurid.
Väikeses maakoolis, kus on kõigest sadakond õpilast, ei tõmmata vahetunni ajal õpilaste keskel e-sigaretti, küll aga veibitakse vahetunni ajal näiteks tualettruumis. Vahelejäämise võimalus on väike, sest haisu pole ja e-sigareti saab süüdata kiiresti, ilma abivahenditeta. Tuleohtu õnneks pole.
Viite sellele, et laps on midagi tarvitanud, annab pilk: silmad lähevad halliks. Need ained pole ju lastele mõeldud ja tervis hakkab streikima. Oleme saatnud lapsi halva enesetunde pärast koolist koju. Kas selle põhjustas e-sigaret, me teada ei saa.
Soov silma paista
Siiski arvan, et vähesed lapsed panevad e-sigareti ette üksi olles, näiteks koduteel. Pigem soovitakse sõpradele silma paista. Klassikaaslastele tahetakse näidata, et ollakse popp, trotsitakse keeldu ja nauditakse saladuseloori. Loomulikult leidub seltskonnas ka lolle, kes arvavad, et e-sigaret on ohutu, sest suitsu ju kopsu ei tõmmata.
Ühel õpilasel läks ainetunnis kott kummuli ja sealt veeres välja 7–8 karpi mokatubaka topsikuid. Selgus, et ta tegutses meie koolis diileri käepikendusena.
Koolis valitseb igasuguse suitsetamise vastu täisleppimatus. Siin pole vaidlemise kohta, sest lapsed ei tohi suitsetada ega ka veipida. Nad peavad enne täiskasvanuks saama.
Lapsevanemad kipuvad arvama, et nende lapsed millegi keelatuga ei tegele. Need, kes tajuvad probleemi, on seisukohal, et kool peab midagi ette võtma. Mina olen seisukohal, et kool peab õpetama ja harima.
Lapsevanema ülesanne
Alaealise esimene teavitaja peab olema ennekõike tema eest vastutav lapsevanem, kes andku selged suunised ka e-sigarettide kohta.
Näiteks nutisõltuvusega me koolis enam ei tegele. Olen seisukohal, et lapsevanem on seadme ostnud ja maksab selle kasutamise eest, seega vastutab ise tagajärgede eest. Kool nutiarveid ei maksa, seepärast pole meie koolis nutivaba ala, seadmeid lastelt vahetunnis ära ei korjata. Ainetundides on õpetajal vajaduse korral selleks õigus olemas.
Alaealise esimene teavitaja peab olema ennekõike tema eest vastutav lapsevanem, kes andku selged suunised ka e-sigarettide kohta.
Laste kontrollimiseks on võimalused piiratud. Õpetajad said küll õiguse vaadata kahtluse korral koolikoti sisse, kuid selle õigusega ei saa liialdada. Isegi politsei ei tee kooli ette teatamata narkoreide. Leidub lapsevanemaid, kes reageerivad kontrollimisele valuliselt. Nuusutav koer võib lapsele hirmutav tunduda.
Olen oma töös kokku puutunud ka olukorraga, kus vanem aktsepteerib lapse sõltuvust: kool õpetagu last, ärgu muretsegu tema tervise pärast. Elame vabal maal.
Hiiumaa korrakaitsjad püüavad laste suitsetamisele piiri panna, kuid see on ka neile keeruline ülesanne. Lapsed jäid sigarettidega vahele sel ammusel ajal, kui tavasuitsetamine oli veel popp. Nüüd on tubakas laste seas igand ja out.
Ränk keeld ei päästa
Sõltuvust tekitavate mõnuainete kasutamine ja keelamine pole päriselus mustvalge teema. Me asume hallis tsoonis ja sinna ka jääme. Me suudame olukorda üksnes mõõdukalt kontrollida, sest ränkade keeldude ja repressioonidega üksnes võimendame pahet.
Praegune riiklik terviseteavitus on ajast maha jäänud, sest räägib palju tubaka ohtudest. See on eilne päev. Me peame andma endale aru, mida ja kui palju tegelikult praegu tarbitakse.
Algklassidesse tulevad lapsed, kelle vanemaid mina 10–15 aastat tagasi õpetasin. Selle põlvkonna suhtumine ja mured erinevad minu omadest suuresti – kiirus, raha, tervis. Elu probleemide keerises kiputakse võtma seisukohta, et minu laps küll suitsu ei tee.
Riik on mõnuainetele piirangud seadnud, kuid oodatud mõju sellel pole. Peamisena aitab see, kui parandada inimeste terviseteadmisi ja -teadlikkust.
Koolijuhina pole ma näinud e-sigarettide olemuse ja mõju kohta mingisugust värsket ja asjatundlikku teavitust. Suitsuvastaseid propagandamaterjale aeg-ajalt tuleb, kuid need panevad muigama, sest sigaretid pole noorte seas enam nii populaarsed. Riik võitleb asjade vastu, mis on eilne päev.
Peame rääkima mõnuainetest ja sõltuvuse tekkimisest senisest avatumalt. Lastele ja noortele kulub terveks eluks ära teadmine, kuidas sõltuvus teda ennast ja lähedasi mõjutab.