Siret Kotka (Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees 2021- 2022, Riigikogu liige 2014-2023)
Kindlasti ei ole kellelgi märkamata jäänud, et haigekassa asemel tegutseb meil alates aprillist ametlikult tervisekassa. Nimemuutusel oli jumet – taheti ju rõhuda seda, et oluline on inimeste tervise hoidmine ja taastamine, mitte ainult raviarvete tasumine.
Kui haigekassa nimemuutus kõrvale jätta, siis iseloomustab Eesti tervishoiusüsteemi peamiselt just tagajärgedega tegelemine ehk raviarvete tasumine. Nii-öelda rohujuure tasandil tegutsemiseks on veel pikk maa minna, eriti mis puudutab pahedest tekkinud tervisekahjude vähendamist ja ennetustööd.
Ükskõikne koalitsioonileping
Aprillis toimunud «Mehe tervise» konverentsil ütles Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer, et ligi 3000 eestimaalase surma aastas on tingitud kehvast tervisekäitumisest ja keskkonnast ning neid oleks võimalik vältida: selleks vajab Eesti tervisepööret, mis on suunatud ennetusele.
Ta lisas, et tervis on pikaajaline investeering, millele peavad mõtlema kõik, kuna 80 protsenti lahendustest asub just väljaspool tervishoiusüsteemi. Neid valikuid tehakse kodus, koolis, lasteaias, kohalike omavalitsuste tasandil, riigi tasandil. Seda enam oli üllatav, et uues koalitsioonileppes ei ole selgesõnaliselt ühtegi punkti, mis näitaks, et uus valitsusliit sooviks enam rõhku panna pahedega võitlemisele.
Leppest ei leia selliseid sõnu, nagu alkohol, tubakas või sõnapaari tervisekahjude vähendamine. Näiteks alkoholist tingitult suri eelmisel aastal Eestis 695 inimest, kolm neljandikku neist olid mehed. Eestis on suitsetamise keskmine protsent kõrgem kui ELi keskmine. Statistika näitab, et südame-veresoonkonnahaiguste osas on meist eespool ainult Bulgaaria, Rumeenia, Läti ja Leedu.
Aktiivne ennetustöö on oluline
Suitsetamine on küll eestlaste hulgas viimastel aastatel vähenenud, kuid täna tarbib tubakatooteid veerand elanikkonnast. Suitsetamisega kaasnevad tervisekahjud on peamine põhjus, miks suitsetajad tuleb aidata tubakatarvitamisest loobuda, kuid hästi pole läbi mõeldud, millised oleksid need abivahendid ja meetodid, mis sõltlast ka reaalselt aitaksid.
Näiteks on ühe ennetusmeetmena alates 2016. aastast suitsupakkidel n-ö kolepildid, samuti on läbi viidud hulganisti hirmutavaid välikampaaniaid stiilis «Ära joo!», «Ära suitseta!» jne. Kahjuks pole aga tehtud ühtegi uuringut, mis näitaks, kas sellistel kampaaniatel on üldse mingit mõju. Kindlasti oleks taoliste uuringute tulemuste põhjal lihtsam üles ehitada uusi ja vajadusel teistsuguse lähenemisega ennetustegevusi.
Teab ju iga lapsevanem, et kui lapsele öelda «Ära tee!» või «Ei tohi!», siis sellele käsule lapse poolt mingit reaktsiooni enamasti ei järgne. Täpselt sama loogika kehtib ka käskudel ja keeldudel põhinevatel kampaaniatel, mis ei tähenda loomulikult seda, et neid sellisel kujul üldse ei võiks olla. Ennetuskampaaniad peaksid olema ennekõike ikkagi selgitavad, mitte hirmutavad.
Noorte ja laste puhul võib aga positiivsete sõnumitega saavutada hoopis rohkem – näiteks projektid, mis kutsuksid üles osalema huviringides, trennides, käima näitustel vms. Selle asemel, et näidata, kui halb on suitsetamine, veipimine või alkoholi tarbimine, tasuks võib-olla rohkem näidata seda, kui tore on käia robootikaringis või loodusklubis.
Täiskasvanud, kes on juba halbade harjumuste või sõltuvuse küüsis, vajavad eelkõige personaalset lähenemist ja nõustamist. Ka arstid on toonud välja, et ideaalne oleks, kui patsient, kes on näiteks suitsetaja ning sattunud infarktiga haiglasse, suunataks pärast haiglaravi sõltuvusnõustamisse, sest pole harv juhus, kui pärast rasket terviseriket naastakse vanade pahede juurde.
Inimene tuleb panna mõistma hea tervise väärtust
Kui tervishoidu vajalikus mahus lisaraha leida ei ole võimalik, siis tulekski rääkida konkreetselt just tervisekahjude vähendamisest, mis omakorda aitaks lisada tervelt elatud eluaastaid. Mida suurem oleks panus reaalselt töötavatesse ennetustegevustesse, seda rohkem võidaks ühiskond igas mõttes – nii rahaliselt kui inimeste heaolus.
Ka tuuakse 2020. aastal esitatud Arenguseire Keskuse raportis välja, et ravisüsteemi mõju rahvatervisele on tegelikult suhteliselt väike: meditsiin moodustab 11 protsenti rahvatervise lõpptulemusest. Sotsiaalse keskkonna osakaal on 24 protsenti, füüsilise elukeskkonna osa 7 protsenti, geneetika ja pärilikkuse osa 22 protsenti ning tervisekäitumine ja elustiil 36 protsenti. Sellest tulenevalt peaks Eestis püüdma muuta inimeste tervisekäitumist.
Kui tahame, et tervisepööre toimima hakkaks, tuleb igal tasandil kaasa aidata sellele, et inimene mõistaks iseenda vastutuse tähtsust tervise hoidmisel. Ja siinkohal peab appi tulema ka riik õigete sõnumite ning tegevustega. Käsud ja keelud head tulemust ei anna, see on vana tõde. Vaja on värskeid ideid ning uusi lahendusi.
<ei midagi uut <korjad iikka teiste vanu ütlusi üles. Mõtle ise ka midagi välja,
oh Siret, Siret.Ei midagi uut.