Erik Rõsljajev, Keskerakonna Noortekogu välissuhete juht
Hiljaaegu kohtusid Poolas Wroclawis konverentsil 270 Kesk- ja Ida-Euroopa noort, kellele läheb korda, milline on Euroopa aastal 2050. Etteruttavalt saan kinnitada, et kohale tulnud osalejad olid laia silmaringiga ja motiveeritud viima maailmas läbi positiivseid muutusi.
Noored usuvad reaalsesse tegevusse ja koostöösse, mitte sümboolsetesse fotodesse poliitikutega. Püüame tänavaid ja loodust puhtana hoida, valime sagedamini jalgratta- ja elektritõukerattaid, mõtleme rohelisema elustiili peale ning propageerime puhtamaid energiaallikaid. Poolas kogunesime selleks, et julgustada noori nii poliitilise kui ka sõltumatu ühiskondliku aktiivsuse kaudu ning tõsta meie teadlikkust ja kindlustunnet.
Tasuta ühistransport üllatas
70% 16–25-aastastest Eesti inimestest on tõsiselt mures kliimamuutuste pärast. Näeme, kuidas see juba mõjutab meie igapäevaelu ja näitab käegakatsutavaid tagajärgi sellistes valdkondades nagu keskkond, majandus ja ühiskond. Mõistame, et kõikidel riikidel on erinevad vajadused, eesmärgid ja plaanid, kuid rõhutame ka muutuste vajadust, eriti energiasektoris. Oleme mures, et keskkonnahoidlikumatesse lahendustesse investeerimise puudumise tõttu ei pruugi me jõuda Euroopa Liidu taastuvenergiale ülemineku eesmärkideni.
Me saame tuua kaasa muutusi traditsioonilistes energiaallikates, nagu söekaevandamine, kuid selleks peame saastavatest tööstusharudest saadavad tulud ümber suunama uutesse energiasõbralikesse projektidesse. Samuti peab turg olema avatud ja vaba, et inimesed saaksid energiat toota, olgu siis päikesepaneelide või tuuleturbiinide kaudu. Muutused võtavad aega ega ole nii lihtsasti rakendatavad, kuid peaksime nendesse valdkondadesse jõuliselt panustama. Taastuvenergia projektide arendamise tagamisega näitame tulevastele valdkonna asjatundjatele, et nende teadmiste ja oskuste järele on vajadus.
Samuti valmistab noortele suurt muret tööturu vajadustele mittevastav haridussüsteem ja tarbimisteadlikkus. Näeme kvaliteetse ja taskukohase tehnilise hariduse ning praktiliste kogemuste puudumist. Tulevikuerialade tellimusel peaks riik julgemaid käike tegema – Eesti võiks olla maailmas veduriks, mitte üheks vaguniks paljude hulgas.
Konverentsil osalejad olid siiralt üllatunud, kui rääkisin Tallinna ja maakondlikust tasuta ühistranspordist, mis pakub üheltpoolt alternatiivi autodele ja on oluliseks toeks vähekindlustatud peredele. Olen elanud erinevates välisriikides ja saan kinnitada, et maapealne ühistransport – metroo vastu bussid, trammid ja trollid ei saa – on igati maailmatasemel. Neile, keda häirivad Tallinna ummikud, soovitan liigelda tipptunnil mõnes suurlinnas – see paneb teie närvisüsteemi tõsiselt proovile. Ühistransport on noorte hulgas pop ja selles suunas tuleks kindlasti edasi töötada.
Energeetikasektor fookusesse
Eestil on aga palju õppida. Energiakriis ja hüppeliselt tõusvad hinnad on näidanud, et me pole veel teinud piisavalt tööd, et olla iseseisvad ja jätkusuutlikud. Ukraina sõjast tingitud kriis tõi välja riikide kitsaskohad, mida kõik kiirkorras lappida üritavad.
Võiksime oma põlevkivimaardlaid ära kasutada ja kasumit jätkusuutlikesse allikatesse reinvesteerida ning suurem fookus tuleb suunata energeetikasektori kutseõppesse. Samuti peame seadma esikohale hariduse kvaliteedi, välja töötama ja rakendama uusi õppemeetodeid oma erialatöötajate ettevalmistamiseks. Peame näitama, et keskkonna- ja energiatöökohtade järele on nõudlus koos konkurentsivõimeliste palkadega. Vajame haritud noori, kes on muutusteks valmis.
Maailm muutub kiiresti ja peame olema kindlad, et käime ajaga kaasas. Vajame pragmaatilist, kuid samas optimistlikku väljavaadet meie kõigi parema tuleviku nimel. Planeedil Maa on meid rohkem kui kunagi varem – õige varsti juba 8,1 miljardit.