Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas saata Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud haigushüvitiste maksmise praegust korda pikendava ning erakorralist pensionitõusu ja lesepensioni kehtestamist puudutavad eelnõud järgmisel nädalal Riigikogu suurde saali esimesele lugemisele.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik ütles, et tuleb jätkata inimestele soodsama haigushüvitiste maksmise korraga püsiva lahendusena, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning Tervisekassa alates kuuendast päevast. “Praegu kehtiv kord jõustus alates 2021. aastast tähtajaliselt ja erinevad valitsused on seda kahel korral pikendanud. Kahjuks ei ole nakkused ja viirused meie seast kuskile kadunud, vaid võtavad uusi vorme ning levivad edasi. Selle asemel, et haigushüvitiste maksmise korrale erinevaid ajutisi, lühi- ja tähtajalisi meetmeid rakendada, on mõistlik muuta inimestele soodsam kord tähtajatuks. Õige on, et tõbine inimene saab püsida kodus ja end terveks ravida, mitte ei pea kartma oma majandusliku toimetuleku pärast ega haigena avalikku ruumi tulema,” selgitas ta.
“Kahjuks soovib valitsuskoalitsioon naasta 2009. aasta majanduskriisi ajal kehtestatud lahenduse juurde, mille alusel haigestunud inimene ei saa kolme esimese haiguspäeva eest mingit hüvitist. See oleks ebaõiglane ja tervisevaenulik otsus, mis halvendab inimeste majanduslikku toimetulekut mitme samaaegse kriisi ajal. Samuti toob see kaasa tervisekäitumuslikke riske, kuna inimesed võivad olude sunnil tõbisena tööl käima hakata,” märkis endine sotsiaal- ja terviseminister.
Sotsiaalkomisjoni liikmed Tanel Kiik ja Andre Hanimägi tõid välja, et tänane Reformierakonna juhitav valitsus on pensionärid täielikult ära unustanud ja valimistel antud lubadusi ei soovita täita. “Reformierakond lubas tõsta keskmise vanaduspensioni 1000 euroni ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond lausa 1200 euroni, kuid vaid indekseerimise toel seda paraku ei juhtu,” tõdeb Tanel Kiik. “Seetõttu teeb Keskerakond ettepaneku tõsta neljal järgneval aastal pensione lisaks indekseerimisele erakorraliselt 50 euro võrra. Nii suurendame vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu ja vähendame suhtelises vaesuses elavate eakate arvu. Kõrge inflatsioon on pannud Eestis elavad pensionärid olukorda, kus praeguse sissetulekuga ei ole võimalik inimväärselt ära elada. Senised pensionitõusud leevendavad küll inflatsiooni mõju, kuid eakad vajavad lisatuge ka edaspidi.”
Andre Hanimägi rõhutas, et lisaks erakorralisele pensionitõusule tuleb kehtestada lesepensioni määramise võimalus isikule, kes on vanaduspensionieas ning kaotab abikaasa, kellega ta on abielus olnud vähemalt 10 aastat. “Pensionärid on Eestis suurimas vaesusriskis ning üksi elavate eakate hakkama saamine on veelgi keerulisem. Abikaasa kaotuse puhul tuleb lisaks leinaperioodile seista silmitsi olukorraga, kus majanduslik olukord ja elustandard halveneb tunduvalt. Eriti siis, kui pension on jäänud näiteks kodule ja perekonnale keskendudes lahkunu abikaasa omast tunduvalt väiksemaks,” tõdes Hanimägi.
Kahjuks meie rahva heaolu ei huvita meie valitsust ega ka nende valijaid.Mis inimesed need küll on kes valisid meile sellise hoolimatu valitsuse.
mul on ka üks mõte – viimastes raadiosaadetes selgus , kuida hooldekodu refomiks määratud raha on kuskil õhus ja tegevus on määramata , osa on hakanud ise kaardistama oma süsteemi luues ja samas KOV on kokkuleppimata osaluse osa , tekkis ka üks huvitav lünk – varem ei räägitud , milline peaks olema KOV osaluse osa ( osa hooldekodusid andsid teada, et on ka palka tõstnud). Seega on kõik lahtine ja raha on olemas – milleks ta on kui tegevus pole selge ?
……………..
Ja siit ettepanek , kuni pole töötatud välja täpset reglementi , see teadaolev ja mõeldud summa tänavu jagada erakorraliseks pensioni tõstmiseks , nö. koheselt ja vastavalt töötatud aastate panusele (mitte lihtsalt jagades) , nt. 1.sept.2023.a. .
……………….
Kui pensionäre SUNNITAKSE osalema majade renoveerimisel mida neile enam tarvis ei lähe ja mis enamusele
jõukohane pole,siis tuleb ka mõelda,kust na selle raha võtavad, kui EI TAHETA TEKITADA FONDE, MIS SELLE KULU KATAVAD MEIE KERJUSPENSIONÄRILE, KES JÄÄB SIIS ELUASEME OMANIKUKS ENDISELT-FONDILE
TAGASIMAKSE TULEB AGA MÜÜGIST,SIIS KUI PENSIONÄR SOOVIB SEDA MÜÜA JA KUI MITTE, SIIS PÄRIJATELT. MIKS??? SELLIST FONDI TEKITADA EI TAHETA???
Selle asemel sõidetakse rahumeelu vaesemate pensionäride seljas,et nood jaksa osta seda, mida vajavad ja soovivad. Aina LOOBUMISED,LOOBIMISED, elu lõpul -ei mingeid rõõme ja võimalusi päevi parandada .
Lesk sai tuge eluaseme parandamiseks ja mööbli soetamuseks ,seega on tema maj. olukord isegi peale kaasa surma parem kui eluaeg üksi elanutel.Autoga sai söidutatud teatrisse, külla,metsa,reisima,tema elu on olnud vaheldusrikas, teda on toetatud mater. kui emots. astupidi üksikutele, kes koguaeg on pidanud vaesust ja
turvalisuse puudust, samuti vahelduse ja meelelahutuse puudust taluma. Üksikutel on samuti tulnud elus leina tunda,ehk palji kordi ja väga raskelt.
Võib-olla tuleks hoopis neile maksta ?
PALGA TÕSTMINE EI MUUDA INIMESE OLEMUST PAREMAKS.Kahtlen, kas see vaigistab tujusidki, võimutseda hooldatavate kallal, EI MUUDA KA TARGEMAKS, EMOTSIONAASELT INTELLIGENTSEMAKS-TUNDLIKUMAKS.
Aga palka muidugi tõsta tuleb, eriti selliste ametite puhul.
AGA SIIS TULEB KA VÄGA ! VALID, KEDA HOOLDUST JA HOOLIVUST NÕUDVATELE TÖÖDELE VÕTTA-JÄTTA.
kuidas rakendub see seaduse osa , kus on varem öeldud – et soosida tuleb eaka oma kodus elamist ja siis tuleb kindlasti eakas oma rahaga välja – kuid KOV peab õeteenused siis samamoodi tasuta tagama nagu hooldekodudesse juurdemakstes; toiduraha – siis tuleks tagada tsentraliseeritult soe toit 1 kord päevas(koolidele ja lasteaedadele nagunii tehakse) neile kes vähegi suudavad toime tulla ja ülejäänud toidukorrad teevad ise.
See saab kehtida ainult ise kodus toimetulijale, kel liikumine piiratud aga seegi kord pole täiuslikult lõpuni selgitatud. Müttamine käib nüüd – kõik pensioni eest hooldekodudesse , neid ju pole ja kui on – siis võõrsil. Miks peaks kuigivõrd enesega toimetulev lahkuma kodukandist, nt. Harjumaalt Jõhvi või Aa kanti? Tundub,et see nüüdne seadus soosib äriettevõtlust ja vabastab KOV teatud tegevusest(eriti jõukamaid) , sest makstes lisa juurde – pole omal vajadust tegeleda.
Arusaadav oleks kui antud uue seaduse alusel oleks kohustus , igal KOV tagada kohapeal ka see hooldekodu süsteem.
Miks on võõrsilt maiust nõudmas, saabudes KOV – lasteaia ja koolikohti , kohustus neile tagada. Ja eluaegselt töötanu oma kodukohas läheb eemaldamisele mujale kui suur riigi heategu? KOV ei pea tagama kohapeal?
Selles osas pole kuulnud veel ühtegi meedia arutelu – sest see pole sobiv “väljamõtlejaile” või ei küüni juba tänaste, teismeliste, ametnike aju selleni?