Euroopa Liidu sünnitunnistus Schumani deklaratsioon algab ridadega, mis kajavad ka 73 aastat hiljem valjult ja vajalikult: «Rahu maailmas ei ole võimalik kaitsta ilma loominguliste pingutusteta, mis oleksid vastavuses ähvardavate ohtudega.» Kui maailm möödunud aasta 24. veebruaril Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse jäädavalt muutus, pidi kogu Euroopa tegema pingutusi ja leidma lahendusi, kuidas meid ähvardava ohuga toime tulla.
Aastakümnete jooksul tekkinud olukord, kus mitmed liikmesriigid sõltusid üleliia Venemaa fossiilsetest kütustest, pani meid silmitsi seisma kahe küsimusega: kuidas aidata Ukrainal võita sõda ning samal ajal tagada liidu energiajulgeolek. Oli selge, et ees ootas keeruline talv.
Seega oli Ukraina igakülgse abistamise kõrval meie esimene ülesanne vähendada Euroopa sõltuvust Vene fossiilsetest kütustest. Vaadates aastale tagasi, saame julgelt väita, et saime hästi hakkama.
Euroopa suurim gaasitarnija ei ole enam Venemaa. See on Norra. Toruühenduste kaudu imporditi Venemaalt Euroopasse möödunud aastal 61 miljardit kuupmeetrit maagaasi. 2021. aastal oli sama näitaja 155 miljardit kuupmeetrit, mis tähendas, et Vene gaasi osakaal Euroopa Liidu turul oli üle 40 protsendi. Alates 2022. aasta septembrist moodustab Vene maagaas alla 10 protsendi imporditavast torugaasist. Samal ajal on Euroopa kasvatanud veeldatud maagaasi vastuvõtu suutlikkust. On tähtis märkida, et juba olemasolevad terminalid töötasid möödunud aastal üle Euroopa pea täismahus. Kokku saime 2022. aastal maailmaturult 135 miljardit kuupmeetrit LNG-d. 2021. aastal oli see maht 80 miljardit kuupmeetrit.
Suur roll energiajulgeoleku tagamisel on olnud Euroopa kodanikel. Mullu erakorralise meetmena välja käidud gaasitarbimise kokkuhoidmine 15 protsendi võrra tundus keerulise kohustusena, kuid see eesmärk sai täidetud varuga. Vahemikus august 2022 kuni märts 2023 langes Euroopa Liidu 27 liikmesriigi gaasitarbimine keskmiselt 17,7 protsenti. See tähendab, et Euroopas tarbiti varasemaga võrreldes 52 miljardit kuupmeetrit vähem gaasi. Eestlased on siinkohal koos Soome ja Balti naabritega olnud Euroopa eesrinnas, vähendades kõnealusel perioodil gaasitarbimist 36 protsenti.
Eelmine aasta oli rekordiline ka taastuvenergia arendamisel: aasta jooksul paigaldati ELis koguni 41 GW uut päikesepaneelide tootmisvõimsust ning tuuleenergia võimsus kasvas 15 GW. Koguni 39 protsenti toodetavast elektrist tuleb juba taastuvenergiast.
Sellised suured muutused ei ole toimunud pelgalt poliitiliste suuniste või käskude tõttu. Rohujuuretasandil initsiatiivi võtmine on olnud edasiviiv jõud. Just Euroopa kodanikud on olnud need, kes on paigaldanud oma katustele miljoneid päikesepaneele ja kodudesse maakütte ning vähendanud energiatarbimist. Ettevõtted on läinud üle ühelt energiaallikalt teisele ning pannud senisest enam rõhku energiatõhususele. Jah, hinnad on endiselt kõrged, kuid oleme tagasi sõjaeelsel tasemel. Taastuvenergia laialdasem kasutusele tulek aitab hinda veelgi langetada.
Tagasivaade läinud aastale oleks puudulik, kui ei mainiks Ukrainat. Kõigest kolm nädalat pärast sõja algust suutsime Ukraina elektrivõrgu sünkroniseerida Euroopa omaga, tuues Ukraina nii veel sammu võrra Euroopa Liidule lähemale ja näidates, et nad pole üksi.
Me kehtestasime tugevad sanktsioonid Venemaa vastu, sealhulgas sealsele naftale ja söele. Tarnisime Ukrainasse enam kui 1600 generaatorit ja 1400 trafot, mis aitasid hoida tuled põlemas ka siis, kui Vene väed sihipäraselt nende energiataristut hävitasid. Lisaks lõin koos Energy Communityga spetsiaalse fondi, kuhu on nüüdseks laekunud kokku ligi 200 miljoni euro ulatuses toetusi, millega saab hankida spetsiifilist tehnikat.
Novembris Kiievis president Volodõmõr Zelenskõiga kohtudes arutasime, kuidas asendada ajutiselt rivist väljas olevaid Ukraina tuumajaamu ning tagada, et talvel ei tekiks kestvaid elektrikatkestusi. See ka õnnestus.
Mis saab edasi? Kindlasti jätkab Euroopa Ukraina toetamist. Meil on juba töös Ukrainale päikesepaneelide hankimise projekt ning samuti soovime laiendada sanktsioone, et vähendada Venemaa rahakotti laekuvat tulu.
Nagu näeme, ei ole Vene gaasist võõrandumine paisanud Euroopat pimedusse. Mullune otsus täita Euroopa gaasihoidlad kütteperioodi alguseks kohustuslikus korras õigustas end. Varud andsid kindlustunde, et ka Venemaa tarnete täieliku katkestuse korral saame hakkama.
Peame aga mõtlema gaasist kaugemale. Varem Venemaalt imporditud gaasi pole võimalik asendada täies mahus teiste tootjate tarnetega. Ja see poleks ka mõttekas. Seetõttu oleme võtnud 2030. aastaks sihiks väga ambitsioonikad taastuvenergia eesmärgid: 592 GW päikeseenergia ja 510 GW tuuleenergia võimsust.
Oleme viimase aasta jooksul astunud pikki samme energiajulgeoleku ja -sõltumatuse saavutamiseks. EL on näidanud paindlikkust, et reageerida ähvardavale ohule loominguliselt, austades sellega Schumani deklaratsioonis öeldut. Euroopa energiajulgeoleku tagamine sõltub meist kõigist ja iga inimene saab anda oma panuse. Õigete sammudega toetame Ukrainat, kuid saame ka ise puhtama ja kindlama elukeskkonna.
Simson meeldis mulle väga kui Keskerakonna esimees oli Savisaar.
loomulikult, see läbikukkunud kolmik (ratas-simson-reps) suutiski töötada ainult JUHI alluvuses
Vägagi ontlik aruanne . Au ja kiitus taevani!
p.s. Umbes nagu meil 50 aastat tagasi , nõukaajal Litsmetsa -Karilatsi 8-klassilise kooli pedagoogilise kollektiivi partei algorganisatsiooni pidulikul aastalõpukoosolekulgi sageli tõdeti: kuigi aasta jooksul midagi ei tehtud… ,eee,äää, ööö, üüü ..ei jäänud midagi ka tegemata, hõk.
A minul lihtsa mägi-eesti talumehena ja meelsuselt veendunud allvee-ekrenaudina tekib õigustatud kküsimus: mis siss saap kui tuleva aasta jõuluks ei olegi enamp Ukraina nimelist vabariiki ning seal territooriumil on väegavaenuliku Vene Föderatsiooni inkorporeerit mingi vabariigilaadne subjekt? Ja seda kõigist meie soovunelmaist, pingutusist (hüpata kõrgemale isiklikust vembast)hoolimata?
tolle brüsseli ööbiku uuskeeles on vastastikku kasulik koostöö hoopis „sõltuvus“, kuigi see oli üks Euroopa jõukuse allikaid, kõrvuti Hiina turuga (ööbiku enda kolleeg 10.10.22 ELiidu diplomaatide konverentsil); eriti valusalt on lahtühendamine tabanud Eestit, kus majanduslangus on järsk ja laiapõhine, Vene aga saab hakkama, mingist isolatsioonist degradeeruvast Lääne blokist väljapool pole juttugi; äsja lõppenud tippkohtumisel Sankt-Peterburis laulsid Aafrika riigipead koos Venemaa hümni
Pean tõdema, et Kadri Simson ( kunagi sai talle hääli antud) on Suur Suur pettumus.
Kas see on koht, kus kiidelda, kui palju suutsime kokku hoida- mille arvelt, eurotsooni kõrgeim inflatsioon, suletud ettevõtted, kadunud töökohad.
Ei viitsi isegi jàtkata, ilmselt Brežnevi aegadel ei aetud ka sellist loosungitest ja halvasti varjatud jama. Oled Kadri oma margi täiega alla vett lasknud. Jätka samas vaimus:)