Möödunud teisipäeval täitus vabariigi valitsusel sada päeva, mille ühine nimetaja on kõigile selge – maksutõusud. Kahjuks on see aeg olnud Eesti riigile ja rahvale kõike muud kui positiivne. Peretoetuste kärpimise ja laiaulatuslike maksutõusude kiirkorras läbisurumisega süvendas valitsus ühel ajal nii rahvastiku-, majandus- kui ka usalduskriisi. Valitsuse senine tegevus on kriise igatahes võimendanud, mitte neid lahendanud.
Mind paneb tõsiselt imestama, et miks oli praegusel valitsusel niivõrd kiire maksutõusud läbi viia, lasterikastelt peredelt raha ära võtta ja abieluvõrdsus kehtestada. Need sammud vähendavad inimeste toimetulekut, lõhestavad ühiskonda ega anna uut hoogu majandusele.
Suvaline rapsimine
Reformierakonna juhitava valitsuse tegemisi vaadates tundub, et nad on, silmaklapid ees, kinni Eesti-siseses Exceli tabelis ega tajuta suuremat pilti. Meie töösturid ja põllumehed konkureerivad Euroopa ühisel turul ning kui teised riigid tulevad kas soodsama elektrihinna või maksupoliitika abil ettevõtetele appi, siis meie vaatame käed taskus seistes toimuvat pealt. Pole siis imestada, et poelettidel võtavad järjest enam võimust importkaubad. Kohalik toodang on lihtsalt üle mõistuse kallis. Valitsuse suutmatus ettevõtjaid kuulda võtta ja neile Euroopa konkurentidega võrdväärseid tingimusi pakkuda paneb kahe käega peast haarama.
On arusaamatu, miks soovib valitsus keset majanduskriisi ning mitmete maksutõusude ajal veel täiendavalt automaksu kehtestada. Rahandusminister toob põhjenduseks, et selle abil loodetakse liikluskoormust ja õhusaastet vähendada. Jah, Tallinna kesklinnas võib see tipptundidel olla probleem, kuid väikelinnades ja maapiirkondades elavate inimeste karistamine on täiesti arusaamatu. Kas meie tänavad ägavad ummikute all ja õhk on heitgaasidest nii paks, et peab maskiga ringi käima?
Tegelikult on siililegi selge, et automaks on lihtsalt veel üks moodus, kuidas inimestelt raha kätte saada. Selle abil viiakse ellu Reformierakonna jõukaid soosiv tulumaksureform, millest 1200 eurot teeniv inimene võidab kuus senti ja 2500-eurose palgaga tööline 106 eurot kuus. Kui eesmärk on pelgalt riigieelarvet täita, tuleks see ka ausalt välja öelda, mitte väidetava keskkonnahoiu taha peitu pugeda. Praegune retoorika meenutab riiklikul tasemel rohepesu. Riigieelarve tulude suurendamiseks oleks aga märksa mõistlikum luksusmaksude kehtestamine ja astmelise tulumaksu rakendamine nagu mujal Euroopas.
Lisaks maksutõusudele on valitsus tulnud välja arusaamatute kärpeplaanidega: suletakse maakoolid, lõpetatakse tasuta ühistransport, miinimumini on viidud tee-ehituse rahastus ning loobutakse õpetajate palgatõusust. Ja see, kui võtta liikumisaastal raha vähemaks koolispordilt ja liikumisharrastuselt, jätab mulje, et valitsuse tegevuses puudub igasugune loogika ja süsteemne lähenemine.
Kindlasti on kohti, kus riigi kulusid on võimalik koomale tõmmata, kuid seda ei tohi teha laste ja inimeste toimetuleku arvelt. Praegune kaootiline tegevus ei meenuta riigireformi, vaid suvalist rapsimist.
Kriis laheneb iseenesest
Kahjuks tuleb nentida, et Reformierakond pakkus enne valimisi avalikkusele ja valijatele pooltõdesid. Riigi rahandusest räägiti ümber nurga ning nende nurkade taga valitses küllus ja ilu. Kui aga mandaadid olid jagatud, selgus, et valijad said omajagu petta. Korras rahanduse asemel on nüüd vaid riigikassa tühjuse kaja.
Eesti majanduslangus on kestnud juba üle aasta ning täiendavalt on lisandunud põuaperioodist tingitud kahjud, millele reageerimisega valitsus samuti lootusetult hiljaks jäi. Vägisi jääb mulje, et valitsuse plaan on tõesti lihtsalt oodata, kuni kriisid ise üle lähevad, mitte majanduse elavdamiseks vajalikku toetuspaketti välja töötada. Keskerakond on käinud välja mitmeid ettepanekuid, kuid Reformierakond eesotsas peaministriga on need arrogantsel moel tagasi lükanud.
Samuti ei ole valitsus midagi teinud selleks, et aidata kohalikel omavalitsustel kiire hinnakasvu ja laiaulatuslike maksutõusudega toime tulla. Majanduslangus mõjutab niigi negatiivselt linnade ja valdade eelarveid, kuid samal ajal kasvab sotsiaalabi ja tuge vajavate inimeste osakaal. Kohalikud omavalitsused on raskel ajal inimestele esmaseks turvavõrguks, mille toimimise eeldus on nende enda piisav finantsvõimekus.
Valetamist ja maksutõuse rahvas valitsusele ei andesta!
Teid lõhuvad ja vajavad eelkõige just autoomanikud. Vaesemad kihid, kel autot polegi, maksavad selle kõik kinni, saades väiksemaid toetusi, palku, pensione, et autoomanike tarvis, ka sõja puhuks, teed olemas oleksid.Bussidele on juba teed vastavalt vajadustele ja taristuplaanidele olemas.
Sünnitamist ei tohi muuta rahateenimise vahendiks! Kvaliteet ei tohi kannatada kvantiteedi arvelt. Sest kes siis sünnitamistega pere eelarvet tõstavad, kindlasti mitte arukad, arenenud mõistusega, sotsiaalsed kodanikud, terved, toimetulevad enesega, terveid lapsi sünnitavad.Geneetiliselt on paljud haigused ette teada ja lootevesi annab teateid downi sündroomi ja ehk muugi kohta.
Põud? Vihma tuleb täna üle terve Eesti ja tuli vahepealgi.
Välismaa toetab põllumehi? Eesti kurk on Hispaania omast alati 3-4 x kallim olnud jm. Sestap meile väljast sisse tuuaksegi. Ahnus see ,mis jalgu jääb siin.
Kas tahate meid uskuma panna, et näit. Hispaania toetab kurgikasvatajaid selleks, et eestlased süüa saaksid???
Karta on, et omav. ei oska rahaga midagi mõistlikku vähemalt sots.abi küsimustes teha,peale raha andmise lunimise korras, ega pole ka küsinud ning eiravad väljendatud ettep. ja vajadusi,rääkimata soovidest.
Mis “pühad lehmad ” lehmad need õpetajad õite on, et vahetpidamata peab just neil palk tõusma? Saavad nad sellest targemaks või hoolivamaks? Raha seda küll ei tee.See on ikka arengutaseme küsimus.
Kes tahab liikuda või sportida, teeb seda nagunii. Ka sõjaajal ja peale tehti seda.
Kasvõi käia ja matkata saab rahata.