Anastassia Kovalenko-Kõlvart: valitsus murendab Eesti õigusriigi vundamenti

Lennart Meri on öelnud, et kui me end õigusriigiks üles ei tööta, on Eesti sama üksik kui kuu, mis tiirleb ümber maakera, ütles Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart, kommenteerides õiguskantsler Ülle Madise aastaülevaadet.

“Kui seda mõtet edasi arendada, võib öelda, et kahjuks sama üksikuks jäävad ka meie inimesed, kui me tugevat õigusriiki ei loo,” lausus Kovalenko-Kõlvart. “Tugevas õigusriigis saab inimene olla kindel, et õigused, mis on talle kunagi antud, olgu see põhiseaduse või muu seaduse näol, ei pöörata kahe kuu, kahe aasta või isegi kahekümne aasta pärast tagasi. Tugev õigusriik ei loo erinevate seaduste kogumina suuremat kontrolli ühiskonna üle, vaid vastupidi, annab inimestele vabaduse.”

Kovalenko-Kõlvart tõi välja, et Kaja Kallase juhitav valitsus võttis vaid paari kuuga pärast valimisi inimestelt ära kindlustunde, usalduse ja ka lootuse. “Lasterikkad pered pidid loobuma lisatoetusest, pensionäridel puudub kindlus, kuidas pärast kõiki maksutõuse ellu jääda ning ulatuslike kärbete tõttu võib tekkida olukord, kus politsei ja kiirabi ei saa inimestele appi tulla,” loetles Kovalenko-Kõlvart. “Nõustun õiguskantsleriga, kes rõhutas, et koalitsioon ei järginud maksutõusude kehtestamisel väljakujunenud õigusloome tavasid ning vaatas eelnõude menetlemisel mööda reeglitest, tähtaegadest ning kaasamisest.”

“Valitsus on korduvalt eiranud õigusriigi põhimõtteid,” jätkas Kovalenko-Kõlvart. “Inimestelt võetakse ära neile kunagi antud hüved, seadusi surutakse läbi kiirkorras, ignoreeritakse debatti, seadustele ei tehta mõjuanalüüsi, ollakse valmis tulema välja eelnõudega, milles puudub õigusselgus või mis hoopiski lähevad vastuollu meie põhiseadusega ega soovita tagada läbipaistvust riigieelarves. Ja seda põhjendatakse vaid poliitilise tahtega ja võimul olemisega. See näitab, kui lühikese ajaga on võimalik lõhkuda õigusriigi vundamenti, mida ehitati nii kaua.”

Riigikogu peab hoolitsema selle eest, et seadused, mis me vastu võtame, lahendavad ühiskonnas reaalseid probleeme, mitte vastupidi, ei tekita neid juurde, lisas Kovalenko-Kõlvart. “Peame järgima põhiseadusest tulenevat õigusselguse põhimõtet. Kui aga vastu võetud seadus on niivõrd laialivalguv, et seda peab hakkama tõlgendama kohus, siis oleme seadusandjana läbi kukkunud. Selline oht terendab ees vaenukõne eelnõu puhul,” rääkis Kovalenko-Kõlvart. “Kutsun nii õiguskantslerit kui ka presidenti üles ka edaspidi olema kriitiline nii valitsuse kui ka Riigikogu töö suhtes. See aitab kaitsta ja hoida meie põhiseadust ning õigusriiki.”