Eesti Üürnike Liit nõuab sundüürnike esindusorganisatsioonina, et Eesti riik tegutseks otsustavalt ja järjepidevalt sundüürnikele tehtud ülekohtu ja kahjude heastamiseks.
“Vajadusel teeme selle eesmärgi saavutamiseks kõigi asjaomaste institutsioonidega koostööd,” kirjutas liidu juhatus valitsusele saadetud kirjas. Üürnike liit toob välja, et sundüürnikele reformiga tehtud kahjusid ei ole riik tänaseni heastanud. “See tähendab 20–30 aastat sundüürnike õiguste ja Eesti Vabariigi seaduste rikkumist,” toonitas liit.
Rahandusminister Mart Võrklaev tõdes oma augustikuises vastuses Eesti Üürnike Liidule, et valitsuskoalitsioon ei ole omandireformi lahendamata teemade osas seisukohti võtnud ega andnud rahandusministeeriumile mingeid suuniseid sundüürnike probleemiga tegelemiseks.
Üürnike liit esitas esmalt juba 2016. aasta sügisel riigikogule kollektiivse pöördumise ettepanekuga võtta vastu seadus, mis võimaldaks hüvitada omandireformi käigus tekkinud kahju isikutele, kes jäid ilma nende kasutuses olnud korterite sooduserastamise võimalusest. Kodanikuühenduse pöördumisest ajendatuna moodustas valitsus komisjoni omandireformi lahendamata küsimuste määratlemiseks, analüüsiks ja ettepanekute tegemiseks.
Valitsuskomisjoni ettepanekul viis rahandusministeerium aastatel 2017–2021 läbi ulatusliku omandireformi-alase uuringu rõhuasetusega eluruumide erastamise käigus tekkinud sundüürnike probleemidele.
Rahandusministeeriumi kogutud andmetel ei saanud erastamisõigust kasutada ligi 32 000 õigusjärgsele omanikule tagastatud elamu ja 4000 tööandja eluruumi elanikku, samuti vähemal arvul muud liiki eluruumide üürnikke. Tallinna Ülikoolis tehtud teadusuuringu raames tehtud elanikkonna arvamusküsitluse tulemuste põhjal olid erastamisõiguseta jäänud üürnikud omandireformi protsessis üks haavatavamaid ühiskonnagruppe.
Rahandusministeerium tutvustas 2021. aasta 27. mail toimunud valitsuskabineti koosolekul teadusuuringut valitsuse liikmetele ja lepiti kokku, et rahandusministeerium töötab välja võimalikud heastamismeetmete põhimõtted.
2023. aasta riigikogu valimiste järgselt moodustatud uus valitsuskoalitsioon on koalitsioonilepingus deklareerinud, et jätkuv sõda Ukrainas ja Venemaa soov lõhkuda senised Euroopa julgeoleku põhimõtted seab Eesti lähimateks aastateks kõige keerulisemasse julgeolekuolukorda peale Teist maailmasõda. Sellest lähtuvalt tõstavad valitsusliidu osapooled riigikaitsekulud järgmiseks neljaks aastaks 3 protsendi tasemele sisemajanduse koguproduktist. Samaaegselt jätkatakse ka laiapindse riigikaitse tugevdamist ja kriisikindluse suurendamist. Sõjaaeg ja sellele järgnev turbulentne periood Eesti idanaabri juures tähendab, et määramatus ja ohtlik aeg ei ole veel kaugeltki läbi.
Võrklaev toonitas, et koalitsiooni osapoolte ühine tahe on sõnul tagada igakülgne Eesti riigi julgeolek, investeerida Eesti majanduse konkurentsivõimesse ja energiakindlusse, viia ellu rohereformid koos maksupoliitika kaasajastamisega ning seeläbi suurendada ühiskondlikku heaolu nii tõmbekeskustes kui Eesti väikekohtades.
“Arvestades eeltoodut ja kujunenud julgeoleku olukorda, ei ole valitsuskoalitsioon omandireformi lahendamata teemade osas seisukohti võtnud ega rahandusministeeriumile mingeid suuniseid andnud sundüürnike probleemiga tegelemiseks,” nentis rahandusminister üürnike liidule.
“Loomulikult võib riigikaitsekulutusi tõsta, kui riik on nii rikas, et suudab toimida ka suurema maksu korral, aga kui ei suuda, siis ei peaks seda tegema. Nursipalus toimuv näitab, et Eesti Vabariik peab siiski vajalikuks inimestele nende kodu kompenseerida, kui see võõrandatakse sunniviisiliselt riigi huvides. Ka raha leitakse kohe,” märkis liidu juhatus vastuskirjas.