Manuela Pihlap: vajame riigilt päästekomandot, mitte oranže kleepekaid

Kas Põhja-Tallinna elanikud on hakanud kehvemini makse maksma, et neilt tuleb päästekomando ära võtta? Kindlasti mitte. Kas meil on vähem inimesi, et meiega peaks vähem arvestama? Samuti mitte. Kas Eesti linnade julgeolekuolukord on viimaste aastatega kuidagi muutunud selliseks, et me enam päästekomandot ei vaja? Samuti mitte.

Kopli päästekomando on 110 aastat vana ja elanud üle nii vabadussõja järgse raskusteaja, teise maailmasõja järgse viletsuse kui ka taasiseseisvumise algusaastate surutise. Ikka on raha leitud, ikka on töö jätkunud. Alles nüüd ähvardavad “kindlad käed” selle eelarvekärbete abil peatada.

Põhja-Tallinn on eriline linnaosa: tänavad on siin kitsad, tipptundidel umbes, linnaosast välja ja sisse viib vaid mõni üksik ja ülekoormatud tee, ümberringi on meri. Palju on puithooneid, palju ahikütte tõttu lahtise tulega kodusid, palju tööstus- ja sadamapiirkondi, kus tehniliste õnnetuste risk. Selle likvideerimise eest vastutab päästeamet.

Jutt, et Kopli komando likvideerimine ei mõjuta suuremat reageerimisaega, kuulub bürokraatlike vastuste maailma. Muidugi mõjutab. Kui leek on lahti, siis minutid maksavad. Et seda mõista, ei pea olema sisekaitseakadeemia õppejõud.

Igaüks, kes on näinud päästeameti õppevideoid, teab, et mõne minutiga saab väikesest süttimisest suur tulekahju, temperatuur tõuseb mitmekordselt ja sealt edasi tekib üsna kiiresti moment, kui jääb üle vaid tukke loputada. Need, kes arvavad, et reageerimisaeg suuremat ei muutu, võiksid esitada oma andmed. Siiani neid näha pole.

Kes tunneb Põhja-Tallinna liiklust, teab ka, et poolsaarelt minema või sinna saamine on tipptunnil paras piin. Ammugi suure tuletõrjemasinaga. Lillekülast Koplisse? Palun, aga see maksab. Varas ja eludes.

Lilleküla komando peakski olema see, mis Põhja-Tallinna turvama hakkab. Kuidas ta seda teeb, kui väljakutse on kusagil mujal Tallinnas? Praktika Pae tänava õnnetuse näol 2022. aasta aprillis on näidanud, et suuremate tulekahjude ajal enam Põhja-Tallinna jaoks reageerimisvõimet ei jääks.

Olen olnud Põhja-Tallinna vanem kaks aastat. Minu ametiajal on korduvalt tulnud ette tulnud ka keskkonnareostusi, mille likvideerimine on päästeameti ülesanne. Küll on mulksunud masuut välja rannaliivast, küll imbunud maetud naftajäägid välja muru alt. Aitab päästeamet ja tööd neil jätkub. Põhja-Tallinn oli tööstusrajoon ning on seda praegugi ja selle pärandiga tuleb arvestada. Töötusettevõtted kujutavad endast täiendavat riski igal juhul, kuid seda riski saab maandada, kui päästeamet on kohal ja kiirelt reageerimas.

Kui naftareostuse puhul pole ehk sekundid nii kriitilised, siis mereõnnetuste puhul on. Põhja-Tallinn paikneb Kopli poolsaarel ja meid ümbritseb meri kolmest küljest. Merepääste on jällegi päästeameti vastutusala ja Kopli komandol on ka see võime.

15 aastaga on siseturvalisuse ametikohtade arv Eestis vähenenud viiendiku jagu, on siseminister Lauri Läänemets viidanud. Olgu, peamegi tegema vähemate inimestega rohkem. Aga kui palju vähematega veel? Ja kas ka nüüd, mil julgeolekupilt Vene-Ukraina sõja tõttu on halvenenud, ei ole see hoopis märk, et valmidus tuld tõrjuda ja inimesi rusudest päästa peaks olema pigem tugevdamisel?

Päästjate vastutusala on ka varjendite loomine ja evakuatsiooni läbiviimine. Neist aspektidest räägitakse praegu rohkem kui varem. Ainult, et rääkimisest ei piisa. Oranžidest siltidest, mis tähistavad varjumiskohta, ei piisa. Olen üllatunud, et laiapindsest riigikaitsest ja sisejulgeoleku tähtsusest käimasoleva sõja taustal on nii palju räägitud, aga teod on risti vastupidised. See ei klapi kuidagi kokku siseturvalisuse arengukavas 2020-2030 kirjapanduga.

Tegelikkuses võib eeldada, et kriisi puhkedes võib evakuatsioon Põhja-Tallinnast osutuda äärmiselt keeruliseks just nimelt ummistuvate tänavate tõttu. Ja päästeamet sel juhul mujalt linnaossa ei jõuaks. Ta peab seal kriisi hetkel kohal olema. Põhja-Tallinnas asub ka sõjasadam. Arvestades, et tegu on sõjalise sihtmärgiga, mõjutab seegi piirkonna riskipilti kriisiseisundis.

Põhja-Tallinna maksumaksjatel on õigus eeldada, et nende turvalisuse eest seistakse nii nüüd kui ka edaspidi. Nemad on oma kohustused täitnud, seda peab tegema ka Eesti riik.