Tanel Kiik, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
Seisame Reformierakonna valitsuse maksutõusude ja jõukaid soosiva poliitika vastu, et kaitsta Eestimaa inimeste ja ettevõtete toimetulekut mitme samaaegse kriisi ajal. Seda eesmärki teenivad nii meie seadusandlikud algatused parlamendis, olulised muudatusettepanekud komisjonides kui sõnavõtud meedias.
Keskfraktsiooni algatused Riigikogus
Lähtume oma tegevuses Keskerakonna programmist ja Riigikogu 2023 valimisplatvormist ning oleme algatanud mitmeid olulisi seaduseelnõusid.
Erakorralised pensionitõusud
Enne valimisi rääkisid pea kõik erakonnad pensionitõusust, kuid pärast valimisi mäletame antud lubadusi ainult meie. Esitasime mitu alternatiivset ettepanekut, kuidas tõsta keskmist vanaduspensioni nelja aastaga 200 euro võrra. Meie eesmärk on suurendada vanemaealiste inimeste majanduslikku kindlustunnet ja vähendada suhtelises vaesuses elavate eakate arvu. Kahjuks on uus valitsus ses osas täiesti ükskõikne ning mitmed maksutõusud halvendavad eakate toimetulekut veelgi.
Õiglane haigushüvitiste maksmine.
Tegime juba kevadel ettepaneku jätkata Keskerakonna valitsuste ajal kehtestatud soodsama haigushüvitiste maksmise korraga. Selle kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev (mitte kolm päeva, nagu praegu), tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning Tervisekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Õige on, et mistahes tervisemurega inimene saab end rahulikult kodus ravida, mitte ei pea kartma oma majandusliku toimetuleku pärast ning seetõttu haigena tööle tulema. Seni on koalitsioon paraku meie ettepaneku maha hääletanud, aga oleme järjepidevad.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kahekordistamine.
Puudega laste toetusi on vahepeal küll korra tõstetud, kuid ülejäänud toetused on püsinud muutumatuna alates 2006. aastast. Samal ajal on elu viimase 17 aasta jooksul oluliselt kallimaks läinud ning riigi kohus on parandada puuetega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut. Seetõttu tuleb nüüd teha ära märkimisväärne tõus ja puuetega inimeste sotsiaaltoetused vähemalt kahekordistada.
Toiduainete käibemaksu langetamine.
Keskerakonna seisukoht on, et toiduainete käibemaks peaks olema soodsam, kuna toit ei ole vaba valik, vaid eluline vajadus igaühele. Kavandatavate maksutõusude ja ülikiire hinnatõusu valguses on riigil kohustus oma inimestele erinevate toetusmeetmetega appi tulla. Toiduainete käibemaksu langetamine viiele protsendile oleks praeguses olukorras Eesti inimeste toimetulekuks hädavajalik samm.
Koolitoidu toetuse kahekordistamine.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas seaduseelnõu, millega tõstetakse koolilõuna toetuse alammäära ühe õpilase kohta 1 eurolt 2 euroni ööpäevas. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse tõstmine toimus 2018. aastal Jüri Ratase valitsuse ajal. Vahepeal on hinnad märkimisväärselt kallinenud. Täisväärtuslik koolilõuna peab olema tagatud kõigile õpilastele, sõltumata sellest, millises koolis nad käivad või kui jõukad on nende vanemad. Valitsuse poliitiline suund on meie maailmavaatega risti vastupidine.
Seetõttu arutasime 20. juunil Riigikogu saalis peaminister Kaja Kallase umbusaldusavaldust, mis paraku läbi ei läinud. Tõin oma sõnavõtus välja, et valitsuskoalitsioon on asunud ellu viima lühinägelikke ning perevaenulikke otsuseid, millest enne valimisi sõnagi ei räägitud. Vajame keerulistel aegadel usaldusväärset rahvastiku – ja majanduspoliitikat, mitte peretoetuste kärpimist ja mitmeid maksutõuse. Valitsusel tuleks kiiresti välja töötada kriisimeetmed meie inimeste ja ettevõtete toetamiseks, kes on sunnitud oma tegevust koomale tõmbama ja töötajaid koondama.
Riigieelarve arutelu tuleb ülikeeruline
Riigikogu sügisese istungjärgu kõige olulisem seaduseelnõu on 2024. aasta riigieelarve. Seni on pea kogu riigieelarve debatt keskendunud eelarve vormilisele poolele ehk tulude ja kulude tasakaalule ning võlakoormusele. Meid ootavad ees mitmed maksutõusud ja kõikvõimalikud kärped, kuid selgusetu on, kas ja milliseid eesmärke valitsus eelarvega saavutada soovib. Riigieelarve peab adresseerima Eesti riigi kõige olulisemaid murekohti – ebavõrdsuse vähendamine, tervishoiusüsteemi tugevdamine, rahvastiku – ja majanduskriisi lahendamine ning julgeoleku kindlustamine.
Praegusel valitsusel puudub aga nii lühike kui pikk plaan. Käibemaksu tõstmine, peretoetuste kärpimine ja automaksu kehtestamine viiakse ellu ainult Reformierakonna 500 miljonit eurot maksva valimislubaduse ehk tulumaksureformi rahastamiseks, mis annab enim lisaraha jõukamatele. Samal ajal suurendab valitsus ühiskondlikku ebavõrdsust, kuna maksutõusud ja kärped löövad valusalt väiksema ja keskmise sissetulekuga inimesi, perekondi ja maapiirkondade elanikke. Samuti süvendavad valitsuse otsused majanduslangust, halvendades nii inimeste kui ettevõtete toimetulekut. Valitsuskoalitsioon eirab ka tervisevaldkonna alarahastatust, mis muudab arstiabi kättesaadavuse veelgi ebavõrdsemaks.
Mõlemad Jüri Ratase juhitud valitsused tugevdasid solidaarset tervishoiusüsteemi. Tervise – ja tööminister Jevgeni Ossinovski ametiajal hakkasime maksma riigi poolt ravikindlustusmaksu ka mittetöötavate vanaduspensionäride eest. Minu ministriks oleku ajal eraldasime raviteenuste kättesaadavuse parandamiseks 540 miljonit eurot aastateks 2021-2024. Samuti tegelesime arstide, õdede ja teiste spetsialistide järelkasvu suurendamise ning tervishoiutaristu uuendamisega. Ametis olev valitsus on tervisevaldkonna lihtsalt ära unustanud. Mitme samaaegse kriisi ajal on riigi kohus toetada oma inimesi ja ettevõtteid. Seda vajadusel ka puudujäägis eelarve hinnaga, kuniks pole valmisolekut
Eesti maksusüsteemi tervikuna üle vaadata. 2024. aasta riigieelarve kavand on ambitsioonitu dokument, millest nähtub, et valitsusel pole ühtegi prioriteeti. Seetõttu tuleb riigieelarve parlamendis põhjalikult ümber teha ning Keskerakonna fraktsioon ootab siin konstruktiivset arutelu ja opositsiooni ettepanekutega arvestamist. Meie seisame õiglase riigi, mitte jõukate heaolu eest!
Mudugi tahan!
https://epl.delfi.ee/artikkel/120244335/kaido-kallikorm-ametnikud-torjuvad-eakad-riigiga-suhtlemisest-korvale/kommentaarid
———————-niikaua , kuni ei tunnista ükski erakond seda pealepressitud automaatset lisakulu büdžetis ja eriti üksikuil või puuetega inimesel(pidavat olema hea pildi kaudu suhelda sotsiaaltöötajaga ja arstiga), loodi sund IT -MAKS , mis hiilis vaikselt ammu ja nüüd aina suureneb ning seab tavateenindusele piirangud(kõik on E) .Samuti kaotati HOT -postkast, tasuliseks tehes (varsti lähevad ka muud Googled …., juba oli jutuks saates- reklaamivaba leht ja suhtlus sinule muutub tasuliseks). Tarkvara uuendamine – lihtsalt EV IT antakse miljoneid aga kodanik peab kodus ise leidma lahenduse oma olematus rahakotis või ei saa sa kõige vajalikumaid asju riigi -e portaalides ajada , isegi panka või registrisse ….jne.
Tegelikud maksud:
1. Aktsiis- 2* tõstetud kütusel
2. Võrgutasu koos muuga peale elektrienergia(ei kuulu universaalteenuse hinnas hüvitamisele!)
3.TM
4.KM- ajutine tõstmine ja langetamist ei toimunud , veelkord tõstmine ehk siis 2 maksu
5.Riigi pläägutamine E-riigist – automaatselt IT -maks igale leibkonnale(kool, lasteaed, teenused riigipoolsed, pank(harupankade sulgemine), pension , puue, digiarst -lood jne.), ÜT piletid, TV, tavatelefon, Raadio -kohe digitaliseerimisel ja jääbki ainult maksuline raadio)
6.TV programmid on maksustatud ka eesti põhiprogrammide osas
7.Auto ostumaks
8.Auto aastamaks
***viimased 2 peaksid olema ühitatud m3 maksuna – kuni 2200 kg, täismass , kergsõidukid ja ….3500 kg+ haagis kuni 750 kg täismassiga, kergveok ja kuni 5500 kg veok ja üle 5500 kg , raskeveokid
9.Prügimaks – tõstetud 5 *
a. operaatorfirmad hakkavad sorteerima, projektiga sorteerlate ehitamine
b. prügimägede sulgemine – nt Saaremaal mandrile vedu jne.,
c. prügi suunamine põletamisele
d. põletamisele suunatud prügi vähesus ja mujalt riikidest sissevedu
e. nüüd siis sorteerlate töö “lõpetamine ” ja suunamine kõigile , iga suurelamu juurde ja korterisse SIBILA – et saaks uuesti satikate maailma roheliselt (välistatud on ju väikeelamud, st. rikkurid)
6.Maamaks tõstmine – kõigile võrdselt aga rikkurid jagades oma suurelamud suguseltis nimedele , sulgevad veepiiril ja metsas magusamad kohad, kuid kõigile on piirkonnas võrdne maksustamise alus(see aga tähendab, et tegelikult tuleks võtta arvesse norm pind leibkonna kohta, mida maksustatakse ja milline ei saaks üle 120 m2 olla maksuvabastusega , olenemata kus oled sissekirjutatud – st. registriandmiku põhjal oleks ületav pind 3* maksuga
Seega on maksukoormus tõusnud – 800.- neto palka , maksad ära kõik
Pedagoogid aga nagu metsalised , neil on vähe . Samas pole kuskil avalikustatud nende töötasu-sissetulek kalendrikuu kohta , räägitakse ametipalgast ja aja puudusest. Kontingent on arusaamatu – kord räägitakse koolidest, siis lasteaedade pedagoogidest, järgneb kutseharidus ja Ülikoolide teadusrahastuse peene SKP sees on samuti pedagoogide palk(kõik pole akadeemikud, doktorid , dotsendid jms.), mida tõsta tahetakse – jääbki arusaamatuks