Tallinna linnavolikogu liige Kalev Vapper ei toetanud Kalevi Jahtklubi juurde jõuväljaku rajamist ning Ülle Rajasalu hääletas vastu muudatusettepanekule, millega sooviti alustada Piritale Padriku põhikooli projekteerimist. Vapperi ja Rajasalu hääled said otsustavaks, et linn nende projektidega ei alusta.
Tallinna endine abilinnapea ja praegune linnavolikogu liige Tiit Terik ütles, et Keskerakonna poolt oli volikogus menetluses olnud Tallinna esimesse lisaeelarvesse esitatud 24 muudatusettepanekut, millest üks nägi ette rajada Kalevi Jahtklubi juurde avalik jõuväljak. “Kalevi Jahtklubi on Pirita üks ajaloolisi sümboleid. Uus jahtklubi hoone on aga rajatud klubi enda vahenditest. Avalik jõulinnak parandaks purjetajate ettevalmistust ning oleks avatud kõikidele soovijatele tasuta treeninguteks,” rääkis Terik ning lisas, et kui ta abilinnapeana külastas jahtklubi ehitust, siis arutelude käigus palus just klubi jõuväljaku rajamiseks linna tuge, mida ta abilinnapeana ka lubas.
“Paraku allus Kalev koalitsioonidistsipliinile ning ei leidnud endas piisavalt jõudu ettepaneku toetamiseks ja hääletas sellele vastu.” Sarnaseid põhimõtete ja seisukohtade hülgamisi oli volikogus veelgi. “Linnavolikogu liige, Reformierakonda kuuluv Ülle Rajasalu on järjepidevalt seisnud Padriku kooli projekteerimise ja ehitamise eest, kuid nüüd hääletas ta ettepanekule projekteerimisega alustada vastu. Ometi oli Rajasalu hääl volikogus kaalukeeleks, millega oleks otsustatud Padriku põhikooli projekteerimisega alustamine,” ütles Terik.
“Pirita linnaosas on kaks kooli, Pirita Majandusgümnaasium ja põhikoolina tegutsev Merivälja Kool, kus on üksikud vabad koolikohad. Mõlema kooli juurde on ehitatud juurdeehitused täiendavate koolikohtade loomiseks, kuid õpilaste arv linnaosas on viimaste aastate jooksul pidevalt suurenenud. Pirita linnaosa on kiiresti arenev linnaosa, ning koolikohtade puudus soodustab linlaste liikumist kesklinna ülelinnalise vastuvõtuga koolidesse. Täiendavate õppekohtade loomine Pirita linnaossa toetaks 15-minutilise linna kontseptsiooni ja vähendaks inimeste liikumist linnaosade vahel,” jätkas linnavolikogu liige ning lisas, et põhikooli õpilased peavad saama õppida kodulähedases põhikoolis. “Tegelikult on kurb, et koalitsiooni range distsipliin Tallinnas jätab head algatused realiseerimata, kuna volikogu saadikud loobuvad oma tegelikest seisukohtadest.”
Tallinna linnavolikogu kinnitas hääletustulemusega 40 poolt ja 39 vastu 2024. aasta esimese lisaeelarve. Keskerakonna fraktsioon tegi lisaeelarvesse mitmeid elanike heaolu parandavaid muudatusettepanekud, mille eest ka tänased koalitsioonisaadikud on varasemalt seisnud. Kuid nüüd, kui avanes võimalus need ettepanekud ellu viia, siis nad neid ettepanekuid siiski ei toetanud.
Valitsus teeb meie rahvale vaid halba ja nüüd pärsitakse ka Tallinna arengut.Tallinnas oli hea valitsus aga nppd läks juhatamine valedesse kätesse ja võime loota vaid halbu lahendusi.