Maailma finantsturge on tabanud viimastel päevadel langus ning Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku sõnul mõjutab see kindlasti ka Eesti inimeste igapäevaelu.
Maailmaturud on täna kahtlemata volatiilsed, kuid suure tõenäosusega ei ole hetkel oodata väga tõsist kriisi. Pigem on tegemist reaktsiooniga väga ebastabiilsele geopoliitilisele olukorrale, kuid see ebastabiilsus oli hindades juba enne korrektsiooni suuresti kajastatud.
Eesti majanduse jaoks on maailmas toimuv väga halb. Oleme väike langev majandus ja just sellised riigid saavad äkilistes turuliikumistes kõige rohkem pihta. Nii eelmine kui ka praegune valitsus otsivad eelarveaukudele katet kõige vaesemate eestimaalaste taskutest, süvendades seeläbi veelgi eelarveprobleeme. Kaja Kallas ja Kristen Michal on loobunud pankade ülikasumite maksustamisest (Leedu tegi, Läti teeb), astmelisest tulumaksust (kasutusel pea igas Euroopa Liidu riigis) ning riigisektori efektiivsuse tõstmisest. Viimase osas võib küll olla tahet, kuid oskusi napib – Eesti on tehisintellekti investeeringute poolest altpoolt kolmas Euroopa Liidu riikide seas.
Reformierakonna majanduspoliitikal on kaks peamist tulemust. Esiteks, süveneb ebavõrdsus ühiskonnas. Kuigi kaotavad kõik, kaotavad vaesemad palju rohkem. Teiseks, majanduse taastumine muutub keeruliseks isegi teiste riikide kasvu taustal. Juba sel aastal jääb Eesti ainsaks langeva majandusega riigiks Euroopas, samal ajal, kui ülejäänud 26 Euroopa Liidu riiki, Venemaa ja Ukraina kasvavad. See on iseenesest piinlik, kuid sellel on ka praktiline mõju. Eesti firmad on juba kaotanud ekspordipartnereid ning neid tagasi võita on tänases konjunktuuris peaaegu võimatu. Eesti riskid kasvavad ja riigi jaoks muutub laenuraha kallimaks. See piirab valitsuse mänguruumi ja võib lähitulevikus viia Eesti rahanduspoliitika välisjuhtimise alla, nagu juhtus Lätiga 15 aastat tagasi.