Tallinna Tondiraba huvikooli ja Kuristiku lasteaia direktori Sergei Ptšjolkini kommentaar meedias levivale laimukampaaniale.
Kuna minu N. Liidu okupatsiooni käsitlev sotsiaalmeedia postitus on leidnud laialdasemat kajastust, pean vajalikuks selle sisu põhjalikumalt selgitada. Postituses olev tekst pärineb Vene teleajakirjaniku Leonid Parfjonovi ajalooraamatust “Namedni”. Tegemist on korduvalt Eestit külastanud kirjanikuga, kes esitles muuhulgas käesoleva aasta alguses Tallinnas oma värskeimat teost ning kes on nüüd Venemaal keelatud artistide nimekirjas.
Postituse eesmärk oli just Eestis elavatele vene emakeelega inimestele selgitada, et N.Liidu okupatsioonivõim ei saanud siinsete elanike allutamisega hakkama ja oma roll selles oli vastupanu osutanud metsavendadel. Oma tekstis ei nimetanud ma metsavendi kordagi terroristideks ja linnapea Jevgeni Ossinovski tõlgendus, et ma õigustan inimsusvastaseid kuritegusid, on vale. Kuna sotsid on võtnud eesmärgiks Tallinna linnaasutustes Keskerakonna liikmetest lahti saada, siis on võetud kasutusele sellised meetodid.
Enne seda, kui hakata tegelema puhtakujulise töökiusuga, peaksid sotsid ise peeglisse vaatama. Esmalt pakuti Lasnamäe linnaosa vanema kohta inimesele, kes on nii sõnades kui ka tegudes olnud venemeelne, olles muuhulgas kogunud annetusi Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu sõjaveteranidele. Teiseks palgati ministriks Vladimir Svet, kes veel mõni aeg tagasi keeldus võtmast selget seisukohta, kellele kuulub Venemaa okupeeritud Krimmi poolsaar.
Valearusaamade vältimiseks kordan siinkohal üle, et mõistan hukka Venemaa sõjategevuse Ukrainas ja olen iseseisva Eesti riigi patrioot. Olen tegutsenud üheksa aastat abipolitseinikuna ja võtsin seoses sellega suure tänutundega hiljuti Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorilt vastu teenistusristi. Samuti olen õpetanud Tallinna Mustjõe gümnaasiumis eesti keeles füüsikat ja teinud Tallinna Kuristiku Lasteaia juhina suuri pingutusi, et minna üle eestikeelsele õppele.