Rahahädas valitsus liigub sotsiaaltoetuste kärpimise poole ning löögi all on ka vanemahüvitis, kirjutab Postimees.
Tänavu maksis riik poole aastaga vanemahüvitisteks välja üle 171 miljoni euro, sotsiaalministeerium prognoosib aastaks kokku 394 miljonit. Vanemahüvitise lagi emadel praegu puudub, isadel on seatud aga üle-eelmise aasta kolmekordse Eesti keskmise palga peale – 4734 euroni.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on seni öelnud, et mõte liigub mitte maksmise aja lühendamise, vaid maksimummäära vähendamise suunas. Kuhu ülempiir on plaanis seada, polnud ta nõus avaldama enne augusti lõppu, kui ministeeriumitel kärpeplaanid koos, kirjutab Postimees.
Eesti Lasterikaste Perede Liidu juhatuse liige, SA Pere Sihtkapital nõukogu esimees Katrin Kiisk on kuulnud mõttest langetada lagi kahekordse Eesti keskmise palgani, vastavaid arvutusi on näinud ka meedias peretoetuste kärpimise teemal sõna võtnud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Eesti 200-st.
Praeguses olukorras tähendaks see ligi 3200-eurost lage, mida Kiisk hindas esimese hooga enda tunnetusele vastavaks. Kuuldes, et lae langetamine 3000 eurole tooks kokkuhoidu aastas umbes kuus miljonit eurot, aga 2000 eurole üle kuue korra rohkem ehk 39 miljonit, võttis see info ta korraks õhku ahmima.
«Kui kokkuhoiukoht on nii kolossaalse vahega, siis ma ei tea… võtab mõtlema,» tähendas Kiisk. «Sellisel juhul tuleks neid keerulisi otsuseid igal juhul teha, kui see kärpekoht peab ilmtingimata peretoetuste arvelt tulema. Mõne üksiku miljoni kokkuhoidmine meid lõpuks ei päästa. Teha midagi lihtsalt sellepärast, et see paberil kirjas on ja näeb hea välja – oleme midagi kokku hoidnud – see pikas perspektiivis eelarvet kuidagi ei toeta.»
«Liidul vanemahüvitise lae allatoomise plaani suhtes vastuargumente ei ole,» ütles Kiisk. Mõeldes põhjalikumalt 2000 eurole kuus muutus ta aga kõhklevaks: «See võib pärssida nende naiste soovi üldse last saada, kelle eesmärk on teha karjääri. Nad võivad lapsesaamise kaugele lükata, kuni ühel hetkel avastavad, et enam ei saa.»
«2000 on keskmise palga lähedane, see võib ikkagi sündimust negatiivselt mõjutada,» avaldas kõhklust ka minister Kallas. «Selle tõttu arvan, et nii madalale pole mõistlik seda tuua. Peame siiski säilitama Eestis selle põhimõtte, et laste hoolitsemise eest, eriti nende varases eas, peab olema sissetuleku kompensatsioon. Muidu ju inimesed lapsi ei saa.»
Kallas on enda sõnul näinud arvutusi, et kahekordse keskmise palga suurune vanemahüvitise lagi tooks kokkuhoidu suurusjärgus 12 miljonit eurot aastas. Mitme aasta pärast – keskmine palk tasapisi kasvab – tänastest numbritest kaks korda suurem kokkuhoid võimalik oleks, ta ei maininud.
Kiisk hindas, et kõrgharitud naistele on väga oluline, et nad tunnevad end kindlana ja neile on toimetulek tagatud. «Olen ise ka kõrgharitud noor, mul on nelja-aastane laps. Vanemahüvitis oli üks väga suuri motivaatoreid, miks ma ei näinud ühtegi põhjust miks mitte last saada. Oluline oli, et suudaksin ise end ära elatada. Kõrval on küll partner, aga mis iganes võib elus juhtuda.»
Tema sõnul on aga lasterikaste perede liit kindlalt vastu vanemahüvitise maksmise perioodi lühendamisele: «Leiame, et see pärsiks perede toimetulekut üsna ebakindlas olukorras, kus me praegu oleme kogu selle maksukoormaga.»
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Merle Saviauk on vanemahüvitise lae vähendamisele aga üleüldse reljeefselt vastu. «Minu meelest see pole hea plaan juba seepärast, et sellest oodata riigieelarve miljardite defitsiidile mingit tohutut leevendust on ikka väga lapsik,» hindas ta. «Arvestades, kui paljud Eesti ettevõtlikest naistest on praegu selles ülemises piiris, sellega ära nullida nende motivatsioon on minu meelest vale.”
Kuuldes numbreid, kui palju ülempiiri langetamine riigikassasse raha tooks, pahvatas ta: «See ei anna mitte midagi! See on köömes kogu selle augu juures, mis neil seal on! See on pseudolahendus probleemile, see tegelikult ei lahenda mitte midagi. Vaadates, kuhu nad miljardeid saadavad, on naeruväärne rääkida kuuest või 39 miljonist!»
Saviauk oli seda meelt, et poliitikud võiksid alustada eeskuju mõttes iseendist: «Tasuks neil vaadata hoopis iseenda seltskonna hulka: kas palgatõusud ministritele, riigikogu liikmetele ja kogu kantseleirahvale ning kompensatsioonipaketid, mis veel lisaks tulevad, on üldse praeguses olukorras õiglased?»
Minister Riisalo mainis juulis ka plaani muuta lastetoetused vajaduspõhiseks. «Küsimus on, mida analüüs näitab, kas universaalne lastetoetus on mingilgi viisil loogiline ja põhjendatav,» märkis Riisalo Eesti Rahvusringhäälingule.
«Teine suur tükk, millest tuleb rääkida, on ju jätkuvalt lasterikka pere toetused. Kas iga kolmelapseline pere, mis on kõige suurem grupp lasterikastes peredes, on majanduslikult sellises olukorras, et ta avalikku maksumaksja raha igakuiselt vajab.»
Riisalo sõnul praegu vastuseid ei ole, sest koalitsioonis puudub kokkulepe, mida täpselt teha. «See on täiesti jabur plaan!» hindas Kiisk. «Pole mitte mingisugust mõistuspärast argumentatsiooni, mis seda toetaks. See võib tekitada olukorra, kus inimestel on justkui häbi lapsi saada – paneb automaatselt märgi külge, et olen teatud abivajadusega. See on vale.»
«Minusugune inimene ei pea saama iga kuu 710 eurot arvele selle eest, et mul on kolm last,» hindas Kallas Postimehele antud intervjuus.
Ministri eeskuju lasterikaste eestkõnelejat ei veennud. «Tema võib selle toetuse südamerahus riigile tagasi kanda, kui ta leiab, et tal seda raha vaja pole,» leidis Kiisk. «Teisi peresid on veel, keda king igast otsast ei pitsita. Aga keegi ei ütle, et poole aasta pärast ei või asi olla teistmoodi. Või et nad kasvatavad väga andekaid lapsi, kelle kulud ongi väga kõrged. Me ei saa võtta üksikute jõukate inimeste näidete abil ühtset seisukohta, et meil on riigis tohutult palju inimesi, kes seda ei vaja. Väga jõukaid inimesi on väga väike protsent. Liidu vaates on abivajadus ainult tõusnud ja tõusnud.»
Kallas avaldas, millisest pere sissetulekust alates laste- ja peretoetustesse kärpekäärid löödaks: «Seitsmes-kaheksas detsiil – kuskil 5000 euro kandis leibkonna peale.»
Rohkem teenivatele ei peaks siis lastetoetusi maksma, päris Postimee. «Ei, mõte on vähendada toetust. Ei ole õiglane neile mitte midagi maksta,» vastas Kallas. «Ootame augusti lõpus rahandusministeeriumi arvutusi ja ettepanekuid,» vastas Kallas, kinnitades, et jutt on kümnetest miljonitest eurodest aastas.
«Mis loob kindlustunde laste saamiseks ei ole ainult sularaha,» ütles ta. «On ka see, kas ühiskond ümberringi toetab teenustega: kas saan lapse lasteaeda panna, kas saan talle logopeedi abi, kui vaja on, kas saan andeka lapse annet arendada – kõik need asjad loevad.»
BNS