Kuigi palgakasv jätkus ka teises kvartalis, on peredel vaba raha hulk vähenemas, märkis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Keskmine palk jõudis juunis Eestis 1939 euroni, kui võtta arvesse iga-aastaseid sesoonseid kõikumisi. Keskmise palga kasv oli kolme kuuga 1,2 protsenti, tehes aastasena kasvutempoks viis protsenti. Aasta jooksul oli palgakasv 7 protsenti. See tähendab, et suurem osa aasta jooksul toimunud tõusust oli varasemate kvartalite jooksul.
Uusküla sõnul on palga ostujõud jätkuvalt kasvamas ehk kuna hinnatõus juunini aasta jooksul oli 2,7 protsenti, siis teeb see ostujõu kasvuks 4,4 protsenti. 2021 aasta tipust on mahajäämus endiselt 3,9 protsenti. “Kuna kohustuslike kulude osa ostukorvis on jätkuvalt väga kõrge, sest nende kaupade ja teenuste hinnad kasvasid kõige enam ja kodulaenude maksed on kõrgemad, on vaba raha hulk perekonna eelarves langenud märgatavalt rohkem. Seetõttu tunnetuslikult on elujärje langus olnud suurem,” rääkis Uusküla.
Samuti ei ole Uusküla sõnul mitte kõik töötajad võrdselt palgatõusu näinud. “Aastaga on kõige rohkem kasvanud palgad tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas kus tõus oli selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 11,3 protsenti. Üle kümne protsendine oli tõus ka teistel teenindavatel tegevustel ja kinnisvaraalaste tegevustel,” märkis Uusküla.
Põllumajanduses, kus sissetulekud ongi hüplikumad, palgatõusu peaaegu ei olnud, jäädes 0,8 protsendi juurde. Samuti on palgad vähe tõusnud kunsti ja meelelahutuse valdkonnas, kus tõus on 4,4 protsenti, avalikus halduses, 5,3 protsenti ja ehituses ning veonduses-laonduses, kus palgatõus oli 5,7 protsenti.
“Palgad jätkavad Eestis kasvamist ka käesoleval aastal ning palgatõus on hinnatõusust jätkuvalt suurem. Käesoleval aastal jätkavad palgad kasvamist ja aasta lõpuks on nad umbes kolm protsenti kõrgemad juuni tasemest. See parandab perede ostujõudu ja vaikselt oleme tagasi jõudmas samale tasemele, kus olime 2021 aasta keskel, kuid sinna läheb veel aega. Uued maksumuudatused on ka seda aega taas edasi lükkamas,” lisas Uusküla.
BNS
Tuleb panna kehtima astmeline tulumaks . aga mis valitsusel asja vaesematest inimestest peaasi et endal rahakott on paks.
Olen kasvanud tugevas isamaalises vaimus mis tollal oli ka inimestes tugevalt juurdunud,tänu EV Iseseisvusajale.Samas oma pika elu läbielatule ja ajajärkudega võrreldes on nii mõnedki olukorrad selgemaks saanud,selle põhjal tõden,et nn.halval ajal oli võimul kohustus oma kodanikule tagada äraelamise võimalus mis seisnes selles,et võim oli kohustatud kindlustama kodaniku töökohaga,elamispinnaga,haridusega ja arstiabiga.Oli humaane aga negatiivseteks põhjusteks olid:alkoholism,vargus ja lohakus….Tulles nüüd uue ajastu olukorrani siis siin ei ole võimul mingit kohustust rahva ees…….