Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon andis volikogule üle eelnõu, millega teeb Tallinna linnavalitsusele ülesandeks töötada välja plaan ja konkreetsed tegevused, kuidas vältida Tallinna omandisse kuuluvatel haljasaladel võõrnälkjate paljunemine. Eelnõu kohaselt peab Tallinn leidma ka lahendused, kuidas aidata ning toetada aiapidajaid võitluses hispaania teeteo ja mustpeanälkjaga.
Tallinna linnavolikogu liikme Kairet Remmak-Grassmanni sõnul on eesmärk kohustada linnavalitsust aktiivselt tegelema hispaania teeteo ja mustpeanälkjate leviku piiramisega ning võtma pealinnas kasutusele meetmeid, mis hoiaks võõrnälkjate populatsiooni kontrolli all. „Tallinnas on toimunud plahvatuslik hispaania teetigude levik. Aianduse seisukohast on tegemist suure probleemiga, sest võõrliik hävitab nii köögiviljad kui ka ilutaimed,“ rääkis Remmak-Grassmann.
„See liik suudab hävitada kõik kasuliku ja ilusa, mille nimel aiapidajad on palju vaeva näinud. Pirita linnaosas on teatud piirkondades nälkjate levik ületanud igasuguse piiri ja tekitanud olukorra, kus iluaia rajamine ning köögiviljade kasvatamine on muutunud raskeks kui mitte võimatuks,“ jätkas linnavolikogu liige ning lisas, et lisaks koduaiale ei ole just meeldiv jalutada ka parkides, mille teeradasid katavad õhtuti massilised hiidnälkjate kolooniad. „Probleem pole aga ainult Pirital – nälkjate levik on ülelinnaline ning üha enam on piirkondi, kus nende levik on massiline,“ ütles linnavolikogu liige.
„Ainult enda koduaias muru niitmine, lehtede riisumine, isendite korjamine ja mulla kobestamine ei anna suures plaanis tulemust, sest kui linna haljasalad on hooldamata ning korjed tegemata toimub massiline levik ikka tagasi koduaedadesse. Keskkonnaamet annab soovituse, et hoolda oma aeda ja hoia muru madalana ning suhelda oma naabritega, aga mida teha olukorras kui naabriks on hooldamata rohealaga omavalitsus? Hiidnälkjate tavalisteks elupaikadeks on just lopsaka taimestikuga vähehooldatud ja harva niidetavad aiad, haljasalad ning pargid,“ sõnas Kairet Remmak-Grassmann.
Hispaania ehk lusitaania teetigu on võõrliik, mis paljuneb väga kiiresti. Üks isend võib muneda lausa 400–500 muna. Ühtlasi on ta hermafrodiit, mis tähendab, et iga isend muneb. Hispaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas ning täiskasvanud looma kehapikkus on väljasirutatuna 7-15 cm. Lisaks on teeteo kõrval on meie aedades viimastel aastatel levima hakanud ka teine massiliselt leviv võõrliik – mustpeanälkjas.
Võõrnälkjate kohta leiab rohkem infot Keskkonnaameti veebilehelt: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/voornalkjad
Mäletan kuidas kunagi minu nooruses algas järsku meeletu võilillede tõrjumine, mis kohe-kohe kogu meie armsa Eestimaa kollase vaibana pidid katma kui kiiresti midagi ette ei võeta. Aastad läksid, suure riikliku rahvaalgatusena käivitunud võitlus tasapisi hääbus nii, et nüüd suurem osa rahvast seda vist enam ei mäletagi ning pole ka Eestimaa kollase vaiba alla kadunud, ruumi jätkub endiselt nii kohalikele haruldustele kui ka kunagi nii vihatud võilillele, ilma et see kedagi enam väga segaks. ja kui kusagil segabki, siis tehakse tavapärasest natuke rohkem tööd, et sellest vabaneda ja polegi midagi hullu. Räägin seda siin aga sellepärast, et eks suures plaanis ole lugu sama selle teokesegagi. Hirmul on teatavasti suured silmad aga kui kõik keda see limarullike segab selle oma aiast ilusti kokku korjab ja naabermaatükkidelgi silma peal hoiab isegi kui mõni neist linna oma peaks olema ei tohiks probleem küll teab kui suur olla. Jah, aega ja vaeva see muidugi nõuab, aga mõni tund kerget füüsilist pingutust värskes õhus ei tohiks kellelegi veel kahjuks tulla ja hea jõukohane töö oleks see ka näiteks lastele selle asemel, et ninapidi kõik see aeg telefonis passida. ja ülejäänuga usun, tuleb juba loodus ka ise toime nagu alustuseks mainitud võililledegagi. Või kuidas te arvate linnavalitsust neid tõrjuvat? Saadab kõige tõenäolisemalt mürgipritsi teie aia taha, pritsib kõik nii kaugele kuhu silm nägema ulatub mürki täis, kust see siis juba tasahilju teie viljapuude ja -põõsaste juurestikuni jõuab ja te siis selle heas usus, et tegemist kõige puhtama ökoga, endile sisse sööte! Ja kui ütlevadki, et tegemist kõige puhtama bioloogilise tõrjeainega, siis usute te tõesti kõike, mis keegi teile ka ei ütleks? Mina igatahes küll ei usu!
Väga asjalik seletus inimühiskonna toimetamistest.Inimühiskonna häda ja viletsus seisneb üldiselt selles,et ta tegutseb risti vastupidi LOODUSE seadustele.Inimene niidab muru ära ja saadab niidu prügilasse kuid seejärel väetab muru mürkkemikaaliga ja ta on tugev roheline:)On ka selliseid ullikesi,kes oma õunad,kartulid jne panevad prügi hulka kuigi saaks neist vajalikku kompost väetist teha?Siis see maailma kampaania loomade hävitamiseks kuna pus—ad:)?Inimene on ikka nii lolliks arenenud,et ei saa enam aru mis on õige või mis vale?Loomad on üks looduse lüli kuid inimtegevus on see mis meie elukeskkonda hävitab ja lõpptulemusena planeeti maad.Loomapidamise kahjulikkus seisneb loodusele selles,et farmid on LIIG suured millega kaasneb ka looduse ülisuur paikkreostus ja ega loomakari nii suures hulgas ka enam rohtu süüa karjamaalt saa sest see tallatakse kõik ju ära…Inimtegevus on kõige kurja juur…..