Väike-Õismäel, Tiskres ja Kakumäel toimusid ühistranspordi liinimuudatusi tutvustavad arutelud, kus Tallinna esindav abilinnapea Kristjan Järvan jagas kohaletulnuile selgitusi kavandatavate muudatuste kohta. Plaanitavad muudatused aga muudavad Haabersti linnaosa elanike liiklemise hoopis keerulisemaks.
Tallinna linnavolikogu liige ja endine Haabersti linnaosa vanem Oleg Siljanov sõnas kohtumiste järgselt, et plaanitavad muudatused on tekitanud kohalike elanike seas negatiivseid emotsioone, kuna praegused liinid on toiminud tõrgeteta ja rahuldavad suure osa piirkonna transpordivajadusi. „Kui Keskerakond Tallinnas võimul oli kavandati Haabersti linnaosasse juurde uusi liine, mis võimaldaks Astangu, Tiskre ja Kakumäe elanikel paremini kesklinna, Mustamäele ning Põhja-Tallinnasse jõuda, kuid uus linnavõim on Kristjan Järvani eestvedamisel võtnud hoopis plaani toimivad ühendused lõhkuda, pakkudes asemele alternatiive, mis muudavad ühistranspordiga liiklemise keerulisemaks,“ ütles Siljanov.
„Haabersti on arenev linnaosa ja viimaste aastatega on siia piirkonda lisandunud hulgaliselt uusarendusi ja elanikke, mistõttu oli eelmisel linnavalitsusel soov lisada piirkonda juurde uusi liine ja marsruute. Prioriteediks oli, et Haaberstist saaks Põhja-Tallinna, Tiskrest ja Astangult kesklinna ning Kakumäelt Mustamäele,“ rääkis Siljanov ning lisas, et nüüd on aga asutud hästi toimivaid ühendusi hoopis lõhkuma. „Kohtumistel oli väga palju kuulda, et liin number 61 peab Astangule jääma alles, ringliiklus Kakumäel peab säilima ning liin number 24 peab edasi teenindama Hõbemetsa piirkonda.“
Siljanovi sõnul on elanikud oma lastele kooli valides arvestanud, et olemasolev ühistransport tagab neile sujuva ja mugava liikumise. „Abilinnapea väitis kohtumisel, et muudatused ei ole lõplikud ja oodatakse elanike tagasisidet, millega ka arvestatakse, kuid see ei tundunud paraku usutav, kuna liinimuudatuste otsus pidi linna poolt tulema juba sel nädalal ning muudatused rakenduma oktoobrist. On äärmiselt küsitav, kuidas kõik ettepanekud jõutakse sisuliselt ka läbi vaadata, mistõttu tekib tunne, et tegelikku kaasamist pole toimunud ning piirkondade elanike soovidega ei soovita tegelikult arvestada,“ ütles Siljanov.