Sotsiaalministeerium kärbib poole miljoni euro võrra kolmanda sektori toetusi, tabades niimoodi tundlikke valupunkte, samal ajal hoiatavad spetsialistid, et need kärped lähevad riigile kalliks maksma, kirjutab Postimees.
Vaimse tervise edendamise ja suitsiidiennetusega tegeleva MTÜ Peaasi tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa rääkis, et strateegiliste partnerluste jaoks eraldatava raha kärpe kohta puudub selgus. «Päris pingeline on. Olukord on ebakindel,» tunnistas Oidermaa. «Kui rahastuse otsus tuleb, ega me ei tea, kas me sellele kvalifitseerume.»
Sotsiaalministeerium avalikustab valdkonnad, mida nad rahastavad, ja taotlemise tingimused novembri lõpus. Mittetulundusühingud peavad taotlemisel põhjendama enda sobilikkust toetuse saamiseks. MTÜ Peaasi on tavaliselt kaasanud ühise taotluse esitamiseks teisi partnereid ja ühendusi. «Teada on, kellel mis kompetents on, mis teineteist koostöö osas täiendab,» tähendas Oidermaa.
Sel aastal toetas sotsiaalministeerium Peaasja 203 333 euroga.
«Võtame vastu üle 2000 noore. See on arvestatav number,» rääkis Oidermaa, et sel aastal on pakutud noortele varajase sekkumise nõustamist. Õpetatud on ka vaimse tervise esmaabi, et inimesed märkaksid ja oskaksid lähedasi paremini toetada. Ühtlasi on välja töötatud abi neile, kes on kaotanud lähedase suitsiidi tõttu.
Toetuse kärpe või miinimumsumma kohta sõnas Oidermaa, et nad on harjunud mõttega, et hakkama tuleb saada sellega, mis on. «Tegeleme kogu aeg sellega, et munad poleks ühes korvis. Me nii-öelda poodi kinni ei pane, kui me üldse ei saa rahastust,» ütles Oidermaa, kelle sõnul käib töö ka lisatoetajate otsimise nimel.
Oidermaa rõhutas, et vaimse tervise teemadega ei tuleks tegelda näpuotsaga, vaid süsteemselt – vähemalt viis aastat. «Otsustajatel on sellest raske aru saada, sest ennetustegevuste mõju on näha pikema aja pärast,» lausus Oidermaa.
Tallinna Ülikooli sotsiaaltervise professor Merike Sisask nimetas kärpeuudist halvaks. «Isegi kui otseselt teenustele eraldatavat raha ei vähendata, väheneb see ressurss, mis on suunatud ennetustööle ja tugitegevuste koordineerimisele,» selgitas Sisask. «Kui ennetustöösse piisavalt ei investeerita, siis me jäämegi tulekahjusid kustutama ehk tegelema abivajajatega siis, kui probleemid on juba väga hulluks läinud. Pikas perspektiivis on see riigile palju kulukam.»
Ta rõhutas, et kolmanda sektori jaoks on need summad olulised ja nendega on saanud väga palju ära teha. «Toetuse vähendamine tähendab, et valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud peavad oma tegevusi kokku tõmbama, niigi vähest raha ümber jaotama või rohkem panustama vabatahtlikule tööle, kuid see ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik, inimesed põlevad läbi,» ütles ta.
Sisaski sõnul pole piisava rahastuse puhul küsimus ainult teenuste kättesaadavuses, vaid rõhk on ennetustööl, mis omakorda aitab vähendada psühhiaatrite, erakorralise meditsiini osakonna või kiirabitöötajate töökoormust, kes oma igapäevatöös peavad abistama akuutselt suitsiidseid inimesi.
Sel sügisel valmis suitsiidiennetuse tegevuskava, nüüd pelgavad spetsialistid, et seegi võib riiulisse jääda.
«Suitsiidide ennetustöö puhul on tarvilik tegevusi koordineerida, vaja on süvitsi minevaid teadusuuringuid, rakendada tõenduspõhiseid ennetavaid sekkumisprogramme, nende mõju hinnata, ning luua toetusgruppe suitsiidi tõttu lähedase kaotanud inimestele,» loetles Sisask. «Ennetustöö arvelt ressursside vähendamine on lühinägelik ja kahetsusväärne.»
Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna projektijuht Zrinka Laido tõi võrdluseks 2000. aasta, kui enesetapu tõttu suri 376 inimest ja mullu 192. «Viimase kümne aasta jooksul on langustrend kahjuks peatunud,» nentis Laido.
Eelmisel aastal läks vabasurma enim üle 80-aastaseid, järgnesid 60–79-aastased ja 40–59-aastased. Laido viitas Eesti suitsiidiennetuse tegevuskavale aastateks 2025–2028, mis toob ühe probleemina välja riikliku suitsiidiennetusprogrammi puudumise.
Riigieelarve on juba teisel lugemisel, kuid see, milliseid tegevusi rahastatakse ja milliseid mitte, selgub alles novembri lõpuks. Praegu on teada, et 479 000 euro ehk viiendiku võrra vähendatakse rahastust, mis oli mõeldud suitsiidi- ja sõltuvusprobleemide ennetamisele, lastekaitsele, perede heaolule ning eakate huvikaitsele.
«Kui võrdleme varasema perioodi kogueelarvet aasta kohta järgmise aasta eelarvega, siis jääb toetuste kogusumma suuresti samaks. Seda ennekõike seetõttu, et kuigi mitme taotlusvooru eelarve praegu väheneb, siis näiteks puudega inimestele on see 2022. aastaga võrreldes 300 000 euro võrra suurem. Tervikuna jätkatakse vabaühenduste toetamist varasemaga võrreldes samas mahus ehk 3,8 miljoni euro ulatuses,» lausus sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov.
Toetuste kärpimist nii, et summa ei vähene, selgitas ta järgmiselt: «Mõnel juhul lüheneb toetuse periood näiteks kolmelt aastalt kahele, mis võib mõne vabaühenduse toetust võrreldes varasemaga vähendada.»
Kokkuhoiu valguses loodetakse, et kärbitakse arendustegevusi, analüüside tellimist, koolitusi ja teavitustegevust, kuid säilitatakse kõik see, mis on vajalik haavatavate gruppide jaoks.
BNS
Toetusi kärbitakse, ikka uusi makse mõeldakse välja ja valitsust eu huvita et meie rahvas vaesub ja majandus langeb. Milleks meile küll selline vilets valitsus kes ei hooli oma rahva heaolust.Jube on mõelda et reformistlik valitsus oma sekkumiste tõttu võib meile sõja tuua. Loodame et seda ei tule sest see oleks kohutav.
Reinsalu küll kritiseerib õigesti valitsuse tegevust kuid mitte alati pole tal õigus eriti vene kiriku ja meil elavate venelaste suhtes.