Tallinna lubamatud eksperimendid lastega

Monika Haukanõmm

Monika Haukanõmm, Tallinna Linnavolikogu aseesimees (Keskerakond)

Tallinna uus linnavõim, mis lubas hakata läbipaistvamalt linna juhtima, on mitu kuud küpsetanud radikaalset lastekaitsereformi, mida pole arutatud linnaosade lapse heaolu spetsialistide ega sotsiaalvaldkonna juhtidega rääkimata linnaelanikest, kes seda teenust vajavad. Läbimõtlemata ning vaid omaenese tarkusest sündivad muutmised on saanud selle koalitsiooni käekirjaks. Nüüd on järg laste käes.

Nimelt seisneb uus suur idee selles, et viia linnaosadest Sotsiaal- ja Tervishoiuameti alla esialgu lapse heaolu spetsialistid ehk lastekaitsjad ja pikemas vaates liigutada kogu sotsiaalvaldkond abivajavatest inimestest kaugemale, muutes süsteemi kohmakamaks ja suurendades bürokraatiat.

Ühinen kõigi nende Tallinna sotsiaaltöötajatega, kes nõuavad, et see reform tuleb peatada ning arutada algusest peale läbi oma ala praktikutega. Eelkõige nõuab vastust küsimus, millist probleemi sellega üleüldse lahendada püütakse ning kui palju probleeme toob endaga kaasa tänase süsteemi eksperimentaalne lammutamine.

Praktikuid ei kaasatud ega informeeritud

Linnal on plaanis täielikult ümber korraldada lastekaitse töö, kuid seda reformi luuakse suletud kabinettides ning selle valdkonna praktikute eest varjatult. Alles pärast paljusid palveid õnnestus valdkonna töötajatel korraldada kohtumine Kaisa Vetemaaga Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist. Kohtumisel näidati esimest korda slaide kavandatava reformi kohta, kuid seni on keeldutud neid materjale e-postiga osalistele saatmast.

Kuid juba see, mis nendelt slaididelt vastu vaatas, on murettekitav. Seetõttu on ka linna lapse heaolu spetsialistid ja valdkonna juhid koostanud linnapea Jevgeni Ossinovskile (SDE) pretsedenditu pöördumise see reform peatada, kuni on tehtud mingidki teadaolevad mõjuhinnangud ning arutatud plaani inimestega, kes seda tööd igapäevaselt teevad. Ja eelkõige, kuni on vastatud küsimusele, missugust probleemi nad üleüldse lahendada püüavad ja mis muutub toimivat süsteemi lammutades paremaks.

Pöördumine on sotsiaaltöötajate viimane appikarje, kuid kohtumine linnapeaga tõi teadmise, et meerile see teema korda ei lähe ja seega on kohtumise tulemus suur null.lastekaitse

Lastekaitset kummitab tööjõuprobleem

Muidugi on lastekaitses probleeme. Tallinna lastekaitse suurim probleem on töötajate leidmine ning sellest tulenev ülekoormus. Töö on raske, sest tegelema peab sotsiaalprobleemide ning tülidega, mille keskmesse on jäänud lapsed. Neid olukordi saadavad sageli kohtuvaidlused, kohtuotsused ja esialgse õiguskaitse määrused, millega ka lastekaitsja käed üpris kinni seotakse. Lastekaitsjate peale kaevatakse ka meediasse, kus neil pole õigust neid juhtumeid kommenteerida ega ennast kaitsta – seetõttu ka jääb üldsusele pahatihti mulje, et lastekaitsja oli süüdi ning nüüd ei oska enda kaitseks midagi öelda. Tegelikkuses ta lihtsalt ei tohi perekonnas toimuvat kommenteerida ning peab ka ülekohtused süüdistused alla neelama. Tasuks selle ränkraske töö eest on väike palk, mis sunnib üsna palju vastava hariduse saanud noori valima hoopis mõne teise ameti.

Kui me 2023. aasta lõpus õnnitlesime Tallinna Kesklinna Valitsuse kauaaegseid töötajaid, siis sotsiaalvaldkonna staažikaimad ütlesid laval nagu ühest suust, et neid on hoidnud siin meeskond – head, töökad ja toetavad inimesed. Kas uus linnavõim väärtustab seda? Ei – radikaalse ümberkorraldusega hoitakse inimesi teadmatuses ja hirmus ning alavääristatakse nende kogemusi ja teadmisi. Toimivad üksused lammutatakse ära mitte ainult ametnike vaates, vaid harjumuspärane turvatunne lõhutakse ka abivajavate inimeste jaoks! Ennustan, et see saab olema paljudele lapse heaolu spetsialistidele viimane piisk karikasse.

Igasse peresse süvenemine võtab palju aega

Perede olukorrad nõuavad tohutut süvenemist. Ametnik peab läbi analüüsima iga pere probleemistiku, mis on kujunenud välja aastate või isegi aastakümnete jooksul. Ja iga probleem on tegelikult teadus omaette. Seetõttu on igal lapse heaolu spetsialistil oma spetsiifika – kes on orienteeritud kooliprobleemidele, kes perevägivallale jne. Ja iga ametnik võtab enda peale need pered, kes kannatavad peamiselt tema valdkonna mure käes.

Aga pered on valdavalt multiprobleemsed – kus on tegemist vanemate alkoholismiga, võib tekkida kaasnevalt ka lapse koolikohustuse mittetäitmine jne. Nii et Kesklinna Valitsuses koos töötades saab iga lapse heaolu spetsialist kolleegilt abi küsida just tema valdkonna kohta ning pakkuda talle vastu abi ka enda teadmistest. See oligi see meeskonnatöö, kus erinevate alade eksperdid said üheskoos lahendusi leida.

Kuidas aga tahab uus linnavõim teha? Nagu mainitud, ei ole mingit konkreetset kava avalikustatud, ent teadaoleva põhjal on alust eeldada, et nüüd tahetakse erinevad probleemid viia ülelinnaliste tööüksuste kätte. Pere, kellel on probleem vägivallaga, saadetakse ühele üksusele, aga kui on probleeme eestkoste või hooldusega, siis teisele tööüksusele. Ehk siis enam ei oleks ühes kohas koos erinevate alade eksperdid nagu linnaosavalitsuses, vaid mitu ühe ala eksperti. Teised eksperdid oleksid aga mujal.

Aga nagu mainitud – enamasti on pered ju multiprobleemsed. Ja kui nüüd peab hakkama perede lisaprobleemidega tegelemiseks liigutama infot erinevate linnaametite vahel, siis me teame ju, kui kiiresti see käib… Ning pole reaalne oodata, et igas ametis jõuab ametnik päriselt kõigisse neisse perekondadesse süveneda.

Ei lahendata ühtegi probleemi

Mäletate, kuidas üks abilinnapea kurtis hiljuti, et 35 miljoni eest jääb ehitusprojekte linnas ellu viimata, sest lihtsalt ei jõutud? Aga laste ja perede heaolus ning kaitses ei saa olla olukorda, kus „lihtsalt ei jõutud“. Seda tööd ei saa ootele panna, sest need pered vajavad tegelemist reaalajas. Seega tuleb igasuguseid töökorralduslikke riske võtta väga konservatiivselt.

Tallinna uue linnavõimu eksperimendid liiklusega on juba legendaarsed. Nüüd tahetakse sarnase mastaabiga katsetusi läbi viia ka lastega, kuid siin on ebaõnnestumised oluliselt katastroofilisemad kui liiklusummik ja tööle hilinevad inimesed. Kui seni kippus uus linnavõim lahendama probleeme nii, et tekitas ühe asemele mitu uut, siis uues lastekaitsereformis ei ole isegi enam selge, millist probleemi üleüldse lahendada püütakse.

Ühe poliitjõu egotripp ning soov lihtsalt linna toimimisse oma jalajälg vajutada, ei ole piisav probleem, et selle tõttu inimeste elu ja töö peapeale keerata. Eriti kui selle teema suhtes puudub reformijatel arusaadavalt huvi ja pädevus. Linnasüsteemis on õnneks (veel) alles palju neid, kellel lastekaitse teemadel päriselt on nii oskusi, kogemusi kui ka hoolivust. Kuulakem palun neid ja mitte lõpuosas, vaid kõige esimeses järjekorras!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.