Tallinna linnavolikogu asus menetlema 2024. aasta teist lisaeelarvet, mis näeb ette oluliste objektide investeeringute vähendamist, kõige suurem kärbe kavandatakse teedeehituses. Teise lisaeelarve kohaselt väheneb linnaeelarve kogumaht 28,8 miljoni euro võrra, kuna töödega ei oldud graafikus.
Tallinna linnavolikogu liikme Manuela Pihlapi sõnul peab haridusasutuste turvalisuse tõstmine ja lasteaedade õuealade valgustamine olema prioriteet ning siin järeleandmisi teha ei tohi. „Sotsiaaldemokraatide juhitud linnavalitsus ei ole aga eelarve täitmise ja linna juhtimisega hakkama saanud ning linnaelanike jaoks jäävad olulised objektid seetõttu sel aastal valmimata. Seejuures aga leitakse aega ja ressurssi, et tegeleda erakooli, Avatud Kooli, ostmisega linnale, kus õpivad tänase linnavalitsuse liikmete lapsed,“ ütles Pihlap ning lisas, et antud juhul eelistatakse ühte erakooli teistele erakoolidele.
„Lisaeelarvega vähendatakse kulusid haridusele suurusjärgus 10,8 miljonit eurot. Selle tõttu lükkub edasi huvikeskuse „Kullo“ uue hoone ehitamine, Karjamaa tänav 18 koolihooneks rekonstrueerimine, Hiiu kooli vana hoone renoveerimine ja juurdeehitus ning koolieelsete lasteasutuste renoveerimised, remonttööd ja projekteerimised,“ loetles Pihlap ning lisas, et kõik need objektid olid kavandatud käesolevasse aastasse. „Positiivse näitena võib välja tuua, et lisaeelarvega nähakse ette vahendid Kalamaja põhikooli väljaostmiseks. Esimeses lisaeelarvest jäeti Kalamaja põhikool välja, kuna linnapea Ossinovski otsustas eraldada vahendid erakooli Avatud Kooli ostmiseks.“
Teederemondi kogu kärbe on suurusjärgus 30 miljonit. „Kärpeid nähakse ette ka liikuvuses, sest planeeritud teedeehituste ja rekonstrueerimistega ei olda ajakavas, mis omakorda tähendab, et selle aasta objektid lükkuvad järgmiseks ning järgmise aasta objektid ülejärgmiseks aastaks.“ Olgu mainitud, et teedeehituselt tehti suur kärbe juba kevadel esimese lisaeelarvega.
„Kui suurem osa Tallinna abilinnapeade tähelepanust läheb omavahelistele eriarvamuste lahendamisele, siis ei olegi erilisi edasiminekuid oodata. Ametnike koondamiste, asutuste konsolideerimiste, lõhkumiste ja lammutamisega kaugele ei jõutagi. See aga pärsib oluliselt linna arengut ega arvesta kuidagi elanike vajadustega,“ lõpetas Pihlap kriitiliselt.
Tallinna linna 2024. aasta teine lisaeelarve peab Tallinna Linnavolikogus läbima kaks lugemist.