Heimar Lenk, Üürnike liidu juhatuse liige
Pikk tee õiguse eest oma kodule algas varsti pärast omandireformi aluste seaduse (ORAS) vastu võtmist 1991. aasta 13. juunil, kui uue riigikorraga koos tekkinud kinnisvara smuugeldajad ja endiste omanike järeltulijad, eriti välis-Eestist, asusid nõudma majade tagastamist ja seal seaduslikult elanud kodueesti pered välja visati.
Seaduse aruteludes nähti ette, et nn. endistele omanikele tagastatavatest majadest välja tõstetud üürnikele garanteeritakse uus elamispind samas piirkonnas. Õige pea see nõue tühistati ja elanikke hakati sõna otseses mõttes tänavale tõstma. 1996. aastal loodi ORASe elluviimiseks omandireformi reservfond, milles on praegu alles 40 miljonit eurot ja mida saaks kasutada reformi ohvrite kannatuste leevendamiseks. Kahjuks ei püüdnud seda teha ka Jüri Ratase valitsus.
Nüüd 1. oktoobril teatas rahandusministeerium, et fond likvideeritakse. “Me tahame sellest lahti saada, sellele otsiti funktsioone aastate jooksul juurde ja sealt lihtsalt püüti raha ka pihta panna,” seletas kõiketeadja minister Jürgen Ligi.
Eesti Üürnike Liit on reservfondi kaotamise vastu, millest andis teada ka oma 7. oktoobri avalduses, mis saadeti rahandusministeeriumile, riigikogu fraktsioonidele, õiguskantslerile ja meediale.
Õiguskantsler Ülle Madise andis oma 25. oktoobri vastuses mõista, et omandireformi reservfond saaks toetada ka reformi tulemusena kodu kaotanuid. Ta tsiteeris erastamisest laekuva raha kasutamise seadust: ELRKS § 7 lõikes 11 on ammendav loetelu otstarvetest, milleks võib veel omandireformi reservfondi vahendeid kasutada. Seaduse järgi võib reservfondi laekunud raha kasutada mh laenu andmiseks tagastatavate eluruumide üürnikele nende ümberasumiskulude ja nimetatud eluruumide omandamise kulude katteks. Samuti võib raha kasutada laenu andmiseks kohalikele omavalitsustele üüripindade ehitamiseks, renoveerimiseks või ostmiseks tagastatavate eluruumide üürnike jaoks.
Eesti Üürnike Liit jätkab järjekindlalt teed omandireformi ülekohtu heastamiseks ja teeb ettepaneku hakata lõpuks kasutama omandireformi reservfondi raha ka reformi kahjude hüvitamiseks.
Jätke omandireformi reservfond rahule!
Eesti Üürnike Liidu avaldus
7. oktoober 2024
Eesti Üürnike Liit (EÜL) on hämmingus rahandusministeeriumi kava pärast lõhkuda omandireformi reservfond. Loeme seda järjekordseks sammuks omandireformi ülekohtu põlistamise ja raskete sotsiaalsete tagajärgede ignoreerimise suunas.
Kuigi fond loodi 1996. aastal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks ja jättis kodu kaotanud perekondade toetamise oma eesmärkide hulgast välja, omab ta sundüürnikele märgilist tähtsust. Näiteks fondi kaudu rahastatakse omandireformi registrite pidamisega seotud kulusid, saab tasuda omandireformi alase koolituse ja selgitustöö kulusid, võib finantseerida omandireformi traagiliste tagajärgede teaduslikke uuringuid.
Viimane uuring (TLÜ, 2021) tõestas otseselt, et reform viidi läbi rutates, oli kaldu omanike kasuks ja tekitas seadusega keelatud uue ülekohtu, mille kaudu tehti suurt kahju sundüürnike perekondadele. Omandireformi sihtotstarbelise reservfondi kaotamine oleks EÜLi hinnangul järjekordne ülekohus nende inimeste suhtes, kelle kodude vägivaldse äravõtmisega reform läbi viidi.
Rahandusministeeriumi andmeil on praeguseks fondi kogunenud ligi 40 miljonit eurot. Sellest oleks mõistlik rahastada riiklikku programmi omandireformi aluste seadusest (ORAS) tulenenud ülekohtu leevendamiseks.
1991. aastal alustatud reformi käigus kaotas oma kodu ametlikel andmeil umbes 70 000 inimest – sunniviisiliselt aeti oma kodudest välja 22 500 valdavalt eestikeelset perekonda.
2017. aastal hakati EÜL eestvedamisel rahandusministeeriumis koostama kodu kaotanute ja nende järeltulijate isikulisi nimekirju, saamaks teada praegu reaalselt abivajajate arvu. Nimekirjade koostamine tuleks reservfondi vahendite abil viia lõpuni ja alustada omandireformi tagajärgede heastamise riikliku programmiga. Praeguse koalitsiooni jaoks, kes rõhutab euroopalikku valitsemiskultuuri, oleks see igati mõistetav. Samuti oleks tuhandete perekondade väljatoomine aastaid ruineerivast kodutusest tagatis riiklikule julgeolekule.
Rahandusministeeriumi ametnike sõnul laekuks edaspidi maa erastamisest tulev raha hariliku tuluna riigieelarvesse ning raha kasutamise üle otsustataks tavalise eelarveprotsessi käigus. Miks mitte siis otsustada kohe, et erastamisest laekuv raha, mis reservfondi läheb, jõuaks riikliku sunniga vaesustatud inimesteni.
Omandireformist räsitud perekondade seas on hulk neid, kel kaelas uue kodu muretsemiseks võetud pangalaen, või pole neil üldse oma kodu (nt munitsipaalmajades elavad sundüürnikud). Ometi oli neil kõigil tööaastatega välja teenitud oma korter, mida Eesti seadused ei lubanud erastada. Seega on sundüürnikud sunnitud ise oma taskust maksma kinni neile vabariigi taassünni järel riigi poolt tekitatud ülekohtu. Oleks aeg asjale tõsiselt otsa vaadata ja sihtotstarbeline omandireformi reservfond ka sihtotstarbeliselt tööle panna.
Seni on reservfondi raha tuulde lastud või kasutatud absoluutselt valede eesmärkide saavutamiseks. Rahandusministeerium tõi ise näite, kuidas reservfondi vahendeid kasutati laenurahana kümnete miljonite eurode ulatuses nüüdseks pankrotistunud lennufirma Estonian Air elus hoidmiseks. Toona viidati valitsuse määrusele, mis lubab fondist toetada ettevõtluse arendamist. Miks siis ei antud seda raha sundüürnikest ettevõtjate toetamiseks? Näeb ju 1996. aasta 14. septembri dokument „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra kinnitamine“ ette raha eraldamise omandireformi käigus või selle tulemusena tekkivate tööhõivega seotud probleemide ennetamise ja lahendamisega seotud kulude katteks.
EÜL on seisukohal, et omandireformi reservfondi raha kasutamine tuleks valitsusliidus üle vaadata ja suunata see reformi tagajärgede kompenseerimiseks. See oleks igati euroopalik ja demokraatlik, mida inimeste kodudest väljaajamine kahtlemata ei olnud. Solidaarsust väärtustavad sotsiaaldemokraadid peaksid seda mõtet küll toetama. Ehk õnnestuks selle sammuga taastada ka sundüürnike enamiku usk tulevikku.
Rohkem kui 200 teaduslikupublikatsiooni autor, teenekas rahvusvaheliselt tuntud ühiskonnateadlane, ÜROmajandusuuringute instituudis ja Maailmapangas töötanud Arvo Kuddo kirjutas juba aastaid tagasi, et Eestis sellisel kujul käivitatud omandireform on tekitanud sügava lõhe koguühiskonnas ning diskrediteerinud siirdeperioodi reforme tervikuna: „Omandisuhete ümberkorraldamine tuleb viia kooskõlla Eesti Põhiseadusega ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. See aga eeldab lisaks seadusandluse täiustamisele märkimisväärset riigipoolset ressursside eraldamist omandireformiga kaasnevate vastuolude kõrvaldamiseks.“
EÜL loodab, et Reformierakonna juhitud valitsuskoalitsioonil jätkub mõistmist, et riigi lähiajaloo mustad leheküljed vajavad uuesti läbi vaatamist ja vigade parandamist. Omandireform oli neist lehekülgedest üks rängemaid. Reformi reservfondi tühistamisega lisaks tänane valitsus eestlaste ajaloole veel ühe kuritegeliku lehekülje juurde.
Eesti Üürnike Liidu juhatus
Thea Grepp. Urmi Reinde. HeimarLenk
Riigil pole raha. Raha ei tule ka. Üürnikud olgu vait, sest riik on vaeseks varastatud.
Vähe tõenäoline,et te seda raha saate sest tõesti oleme oma riigi allavett lasknud.Mida ei ole seda ei ole ja kus on see rippumattu ja iseseisev EV?
Laari valitsemise ajal aeti sundüürnikud tänavale ja ei halastatud isegi lastele.Edgar Savisaar olles tallinna linnapea lasi sundüürnikele ehitada mitu maja ja inimesed said tasute korterid.Praegust valitsust hvitavad hoopis muud asjad ja oma rahakoti paksus on kõige tähtsam.
Sundüürnikud ei ole mingeid kortereid tasuta saanud! Majad mis Savisaar laskis ehitada on üürimajad !