Kolonelleitnant reservis Veljo Raide, Eesti Keskerakond
Meelis Oidsalu ülevaade meeste tervisekäitumisest ja selle seostest Eesti riigi kaitsevõimega äratas minu tähelepanu. Probleemi olemus ei ole paraku midagi uut ja on ajas vaid süvenenud. Olgu kohe öeldud, et loos välja toodud mobiilirakendusse suhtun suure skepsisega, kuid see ei ole antud juhul peaküsimus.
Meeste, eriti keskealiste meeste füüsiline võimekus on oluline teema mitte ainult julgeoleku, vaid ka Eesti rahva püsimajäämise seisukohalt. Vabandan ette, kui minu mõttekäik ei ole lihtsamate killast, kuid riigikaitse ja meeste tervis väärivad teaduslikumat lähenemist.
Paberimajandus peletab ohvitsere
Lahingvälja ressursse saab väljendada massina, millel on otsene seoses kapitaliga. Massi liigutamiseks tehakse tööd ja selleks muundame energiat, mida soetame kapitalist. Ka kahel jalal liikuv mass põletab ööpäevas põhiainevahetuse võrra kaloreid ja tarbib vett. Tehnoloogia abil saaksime omal poolel oluliselt vähendada üldmassi ehk kvantiteeti. Vähendada koguseliselt tehnikat, vahendeid ja tarvikuid tingimusel, et vastase neutraliseerimise või degradeerimise kvaliteet ehk efektiivsus märkimisväärselt paraneb.
Praktikas väljendub efektiivsem tuletegevus väiksemas ressursi massis, mis otseselt on seotud kohale toimetamise üldkuludega (tehas-ladu-lahing-sihtmärk) ehk raha-energia-aeg. Universaalseid seadusi arvestades peaksime käesoleval hetkel 30-kordistama 40 tonni kiirust, et lagundada ja neutraliseerida M tonni.
Võime öelda, et Eesti-suguse riigi kodanikkonna ainuvõimalus on lahinguvälja automatiseerimine. Seda tingimusel, et jätkuvalt on päevakorras säilitada suveräänsus. Liialdades eeldab see vähemalt 40 tonni inseneridest süsteemide operaatoreid ja süsteeme, et tõsta tempot ning suurendada täpsust. Inimene on jätkuvalt lahinguvälja nõrgim lüli, tehnoloogia võimaldaks tõsta lahingu tempot ja tule täpsust ning seejärel läbi rääkida tingimuste üle. Kui mitte nii, siis on eksistentsiaalselt kasulik kohe alustada teiste tingimuste kuulamisega.
Üha kiiremini arenevas digitaalses maailmas rakendame igapäevaselt piisavalt pädevaid – koguselt ja sisult -, ohvitsere ja allohitsere üha kiiremini kasvavale paberimajandusele, mistõttu kord aastas võidame Kevadtormi ja kuulutame end olevat kaitsevalmid. Mõistan ohvitsere ja allohvitsere, kes lõputu kooskõlastamise ja samakõlastamise asemel lähevad tootvale tööle. Rahvamajandus on sellest võitnud ja väevõime vähenenud. Elukutse juurde käivate pädevuste ja kompetentside ülalhoidmiseks ning arendamiseks tuleb teha kõike seda, mida lubati sisseastujatele “elukutse kogu eluks” reklaamides.
Kaitsetahe tundub olevat lihtsa valemi pidevalt muutuv konstant, millega tuleb kõik läbi korrutada ja mille tulemusel mõõtemääramatus võib osutuda suuremaks kui esialgne mõõt ise. Iseenesest seda mõõdetakse ja üldistatud mõõtetulemused protsentuaalselt on jälgitavad ametlikul kodulehel. Mõistan, et see on väga oluline, sest see on suuremas pildis, mida mina ei mõista, seotud vastase petmisega ning sellest tulenevalt realistliku heidutusega.
Vabandan, kui ma kõlasin nagu “”Hukkunud Alpinisti” hotellis”, kus ma ise tulin endale peale. On kindel, et tahet saab mõjutada mõlemas suunas ning hetkel on see kooskõlas valitseja tahte ja kodanike majandusliku käekäiguga. Majanduslik heaolu väheneb prognoosimatult, samakõlas tahtega.
Naised on riigikaitses tublid
Ka noorte meeste tahet saab mõjutada aga hoopis igapäevasemate vahenditega. Nõustun väitega, et vaim on terve, kui keha on terve, aga ei nõustu, et terve keha saadakse füüsilise treeninguga. Treeninguga võime kiirendada kõrge glükeemilise indeksiga toitude ainevahetust, kuid see ei taga tervele kehale omast täisväärtuslikku metabolismi. Siinkohal olen kindel, et meil on põhimõtted sassis ja ainult jooks või jõutreening siin ei aita.
Tõsi, füüsilise treeninguga võime pikendada mõnevõrra valede valikute jada inimväärsemalt elades. Põhimõtted lähevad sassi ka siis, kui prefrontaalne osa ajust blokeeritakse suhkrutega, mistõttu vajalikud närvirakkude ühendused ei tööta ja seetõttu tehakse rumalaid otsuseid. Süüa veel kuues ja seitsmes kord, sest keegi on ju seda kusagil öelnud. See ei ole ainult noorte meeste probleem vaid tunduvalt laiem. Leian, et noorte meeste tahte mõjurid saame lahendada igapäevastemate vahenditega ja ühiskonnana olla siinkohal neile eeskujuks. Eelkõige vajame täisväärtusliku metabolismiga noormehi ja seejärel kasvatame neile lihasmassi. Kui ei, siis jätkame depressiivsete ärevatena.
1997. ütlesin Deutsche Welle`le antud intervjuus, et naistel pole lahinguväljale asja. 2001 lõpetasin Kadetikooli koos nelja soomlannaga ja ma ei suutnud tuvastada nelja aasta vältel, et nad kuidagi kehvemini meestega võrreldes oleksid tegutsenud. Kohati vastupidi, sest vabatahtlikult võetud ja õpitud rolliga said nad hästi hakkama. Ühe rolli õppimiseks ja täitmiseks ei pea läbima Panso kooli, vaid see on võimalik omandada mujal sõjavälises õppeasutuses. Iseküsimus on naise loomupärane juhiomadus, sest seda pole võimalik omandada. Kehtib ka meeste kohta.
Jah oma ala spetsialisti juttu tuleb uskuda.Hea on ka see,et inimene leidis õigema erakonna,kus oma panust saaks meie riigi heaks rakendada.Lihtsa kodanikuna arvan,et kõige tähtsam on kodanike kaitsetahe mis on sama nagu rahvuslik hiibe probleem.Nende probleemide lahendamiseks on eelkõige vaja teadvustada oma riigi EV olemasolu ja selle Põhiseaduse täitmist,edasi tulevad sotsiaalse kindluse tagamine.Kui neid asjaolusid mitte arvestada siis mida kodanikul on kaitsta?